vallseljakud, orud, voored, mõhnad, luited. · Eesti kliima iseärasuseks on tema riimveelisus- merre voolavate jõgede rohkuse ning piiratud veevahetuse tõttu ookeaniga on vesi Läänemeres mitu korda magedam kui maailmameres keskmiselt. · Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veereziimiga. · Ligi 1200 järve seas on ülekaalus mandrijää poolt kujundatud nõgudes asuvad järved. Enamik Eesti järvi on rohketoidulised ja kasvavad pikkamööda kinni. · Põhjavesi on tekkinud sademete imbumise tagajärjel maapõue. Põhjavett kasutatakse põhiliselt joogiveena, kohati pumbatakse seda mitmesaja meetri sügavuselt. · Soode all on ligi ¼ Eesti pindalast, sood on tekkinud nii mineraalmaa soostumise kui ka järvede kinnikasvamise tagajärjel. · Põhja-Eesti mullad on karbonaatsed, sageli kivised; Lõuna-Eesti mullad aga happelised. Suur osa Eesti muldadest kannab liigniiskuse käes
protsess vee eutrofeerumine. Nt Zürichi järv. Põldude väetiste, reovete sattumine vette võib põhjustada veekogu tüübi pöördumatu muutuse. Tekib ahelreaktsioon: vetikad arenevad massiliselt, nende jäänused lagunevad põhja, muda laguneb, sealt ujuvad välja biogeenid, nendest võivad jällegi toituda vetikad. Normaalsel järvede arengul on esimeseks etapiks vähetoiduline, mis võib muutuda huumusetoiteliseks või rohketoiduliseks. Madalaveelised rohketoidulised (eutroofsed) kasvavad segatoidulise (düseutroofses) staadiumis kinni, sügavamad võivad muutuda düstroofseteks. ÖKOLOOGIA RAKENDUSI Fenoloogia Aastaaegade rütm ja sellega seotud keskkonnategurite aastaajaline (sesoonne) muutumine tingib ka taimede elu rütmi. Eri aastate ilmastikuerinevuste tõttu on ka elusa looduse arengu aastarütm mõnevõrra muutlik
Oligotroofn 15-50 20-200 1-5 1-200 2-20 e Mesotroofn 50-150 200-600 5-10 200-400 10-100 e Eutroofne 150-200 600-10000 10-30 300-650 100-500 soolane 500-2500 1000-20000 30-100 400-5000 1000- 150000 Järvede toitumistüübid *huminainetest rikastatud (düstroofsed veekogud) *eutroofsed ehk rohketoidulised veekogud *oligotroofsed ehk väga madala produktsiooniga veekogud * mesotroofsed ehk vahepealsed veekogud Aluspõhi soolad soolajärved ( tekivad ka vee intensiivsel aurustumisel) Kaspia meri Eristatakse karbunaalseid, sulfiidseid ja kloriidseid soolajärvi. Mageveejärvede toitainete hulk muutub aja jooksul. Arvati, et järved arenevad toitainete suurenemise suunas (setete lagunemine), kuid kui järv kattub taimedega, siis muutub veekogu toitainetevaeseks.
annaabi.ee 
