Teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide ametitõotus nn Hippokratese vanne , mis kohustab arste igas olukorras võit- lema patsientide elu ja tervise eest. Varasemal ajal avaldus kreeklaste huvi oma mineviku vastu eeskätt ammusest Mükeene ajajärgust jutusta- vas kangelaseepikas (Homerose eeposed eriti). Peagi hakati eeposte põhjal kirjutama seda perioodi proosa- vormis käsitlevaid ajalooteoseid. Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama He- rodotos (5. saj. eKr). Talle on omistatud aunimetus ajaloo isa. Herodotose teos ,,Historia" keskendub pea- miselt Kreeka-Pärsia sõdadele, kuid lisab ka pika ja põhjaliku eelloo. Lisaks kirjeldab ta üksikasjalikult pal- jude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. Konspekt põhineb peamiselt H. Piirimäe koostatud õpiku ,,Inimene, ühiskond, kultuur" I osal ,,Vanad Ida- maad, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma" (autorid: M. Kõiv, A. Mäesalu, K. Piirimäe, M. Tänava; Koolibri 1998 ).
Ajalookirjutamise areng Seni oli juttu protsessist, aga omaette küsimus on, kuidas me ajalugu uuri- me. Paljud autorid panevad ka need inimesed, kes jutustavad ajaloosünd- mustest, ajaloolaste hulka. Sellise kirjutamise puhul aga ei saagi küsida, kas midagi on juhtunud. Teistsuguse käsitluse korral võime siiski muutustest rääkida. Collingwoodi järgi ei ole siiski iga minevikust kirjutamine ajalooga tege- lemine. Ajalugu tekkis tema arvates Kreekas — esimene ajaloolane oli He- rodotos. Ta hakkas otsima tõde selle kohta, millest sai alguse Kreeka-Pärsia sõda. Herodotos kirjeldab inimeste tegusid ja tal on oma meetod — tun- nistajate küsitlemine. Sealjuures ta mitte lihtsalt ei küsitle, aga otsib neist vastustest ka tõde nagu seda kohtus tehakse. Selline meetod teeb muidugi ajaloo lühikeseks. Ainult ühe inimpõlve mälu. . . Collingwood väidab, et hellenismis võeti kasutusele ka varasemate au- torite uurimuste laenamine
annaabi.ee 
