võib kasutada ka sea põseliha. Valmistamiseks ei sobi: üle ühe korra külmutatud liha; pealispinnalt värvust muutnud toorainet; kollaka varjundiga (rääsumistunnustega) pekki Viinerite ja sardellide valmistamiseks kasutatakse erinevaid lihaliike. Peamiselt sea-, veise- ja linnuliha. Veel ka rupse, rasvkude, mis on oluline maitse, õrnuse ja mahlakuse moodustumisel. Mahlasuse saavutamiseks lisatakse lihale töötlemise ajal vett. Roavalmistamisvorstid, milledeks on viinerid ja sardellid, ei vaja kõrgkvaliteedilist ja hoolikalt siiritatud toorainet. Sageli kasutatakse nende toodete valmistamiseks vähem väärtuslikest rümbaosadest eraldatud liha (kõhutükk, rinnatükk, ribitükk, turjatükk jne) ning lihalõikmed. 4 Viimase kahekümne aasta jooksul on lisandunud uusi tooteid – laiem valik maitseaineid,
naatriumglutamaat, toidufosfaat, küüslauk, aroomi- ja värvained jt. Vorstide abitooraineteks on loomade sooled, põied, seamagu, kunstkestad ja sidumisnöör. Liigid. Liigitamise aluseks on valmistamise iseärasused. Toored vorstid on kuumtöötlemata. Jagunevad omakorda praevorstideks (kesta pritsitud toores vorstimass), toorsuitsuvorstideks (külmsuitsu salaamivorst) ja kuivvorstideks (suitsutamata, pikaajaliselt kuivatatud). Roavalmistamisvorstid on termiliselt töödeldud vähemalt 72° sisetemperatuurini. Need on viinerid (batooni läbimõõt 14...28 mm), sardellid (28...36 mm) ja grillvorstid (suitsuga kuumutatud). Keeduvorstid kuumutakse algul suitsuga ja seejärel keedetakse tootesisese temperatuurini 71°. Niiskusesisaldus ei tohi ületada 75%. Lihaleivad sarnanevad retseptuurilt keeduvorstidele. Vorstimass küpsetatakse vormides tootesisese temperatuurini 71°. Suitsuvorstid on kuuma suitsuga suitsutatud
annaabi.ee 
