Mitmekeelsus on kui inimene kasutab mitut keelt ühes geograafilises piirkonnas.Tänapäeval eksisteerib juba palju materjali ja uurimistöid, mis on pühendatud mitmekeelsusele.Palju räägitakse mitmekeelsuse kasust ja samas vaieldakse tihti ka sellest. Laste puhul võõrkeelte õppimine varases eas samamoodi põhjustab suurt poleemikat. Mitmkeelsuse pooldajad arvavad, et noores eas lastel keeleline võime on maksimaalne, vastuseisjad aga väidavad, et võõrkeele õppimine on äärmuslik stress väikestele lastele. Loomulik kakskeelsus tekib siis, kui vastsündinu kohe satub kakskeelsesse keskkonda- see tähendab, et isa räägib ühes keeles ja ema teises. Sellisel juhul laps kasvab niinimeatud ,,kakskeelsuse situatsioonis". Kunstlik kakskeelsus tekib näiteks juhul kui üks vanemates räägib täiuslikult võõrkeeles- siis ta suudab luua kõik tingimused kunstliku kakskeelsuse jaoks. Seejuures pole tarvis, et oleks pidev kontakt keele kõnelejaga. Kunstliku
Ekspressionism (pr k expression) tähendab väljendama, lad k ex ehk väljapoole. Ekspressionism tähistab 20. sajandi alguses tekkinud suunda, mis avaldus kunstis, kirjanduses, teatris, filmis ja muusikas. Kõige jõulisemalt levis Saksamaal. Kasvas välja romantismist, nagu ka impressionism. Kuid erinevus impr. on see, et oluline pole mitte välise kujutamine (väljast sisse), vaid sisemise kujutamine (seest välja). Kõike väljendatakse läbi enda ja oma tunnete, äärmuslik eneseväljendus. Ekspressionism, nagu kunst enamasti, peegeldab oma aega: 1) Poliitiline käärimine: Austria-Ungari keisririik (rahvusküsimus); Venemaa revolutsioon – tsaaririigi kukutamise püüd; Balkani ebastabiilsus – Euroopa püssirohutünn; kolooniate ümberjagamised. 2) Tööliste halb olukord, klassivahed. Rikkad olid ikka rikkad ja nautisid elu. 3) Äärmuslikud liikumised, tööliste ja kultuuriinimeste seas (suurte mõtlejate mõjud).
Kommunism poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomanditeta hiskond.(kommunistide arvates oli ajaloo liikumapanevaks juks klassi vistlus, kus tohib kasutada kiki vahendeid : relva abil vimu haarata.) Faism - hirmuvalitsemine. Faistid listsid oma rahvust. Nende arvates, et saavutada majandusliku itsengut ning nneliku elu tuleb vaenlaseid hvitada. Natsionaalsotsialism e. natsism on rmuslik liikumine ja petus Saksamaal aastatel 1919-1945; mis taotles aaria rassi videtavale erandlikkusele toetudes parema hiskonna loomist; seisnes ksikisiku allutamises grupile, agressiivsuses naabrite suhtes, juhikultuses, nn alavrtuslike inimeste ja rahvaste (juutide ja mustlaste) hvitamises. 6.Iseloomusta Suurbritannia sisepoliitikat ja majandust peale I maailmasda. Sisepoliitika- Monarhia (2partei ssteem). Poliitiline elu oli pingeline, Sisepoliitiline kriis.
NATURALISM - Realismi äärmuslik suund - Kirjandusvool, mis tekkis 1860.-1870-ndatel aastatel Prantsusmaal ja levis järgmistel kümnenditel üle Euroopa ning ka USA-s. - Selle kirjandusvoolu teoreetiliseks aluseks oli positivistlik filosoofia, mille tähtsamad esindajad olid prantslane Auguste Comte ja inglane Herbert Spencer. - Naturalistlikku esteetikat mõjutasid positivistlik filosoofia (A. Comte), looduse- ja füsioloogiauuringud (Darwin, Claude Bernard) ning kirjandusteadlaste H. Taine'i ja C. A. Sainte-Beuve'i ideed välistingimuste pärilikkuse, keskkonna ja ajastu määravast osast inimese iseloomule ja käitumisele. - Neilt alustelt töötas naturalismi keskne teoreetik ja praktik prantsuse kirjanik Emile Zola välja oma teooria, milles esitatakse kirjandusele ennekõike elutõe ja teaduslikkuse nõue. - Zola naturalismiteooria nõuab elu, tegelikkuse ja ühiskonna rangelt objektiivset kirjel...
klassides antud populatsiooni sees ning eri maade ja kultuuride vahel. • Füsioloogilised vajadused on kahtlemata kõige mõjuvõimsamad. Kõigest eluks vajalikust äärmuslikult puudust tundva inimese peamine motivatsioon on just need ja ei midagi muud e inimene, kel on puudus toidust, turvalisusest, armastusest ja austusest tunneb tõenäoliselt eelkõige nälga ja tema tegevused on sellest motiveeritud. • Erakorralised tingimused (nt äärmuslik nälg, väsimus, ) on normaalselt toimivas ühiskonna harvaesinevad. Pigem võib eeldada, et inimene, kes ütleb, et tal on nälg, tunneb pigem „isu“. • Kõik füsioloogilised vajadused ja nendega kaasnev täideviiv käitumine toimivad ka kanalina igasuguste teiste vajaduste jaoks. Nt enda arvates näljane inimene võib rohkem taga ajada lohutust või sõltuvust kui valke, süsivesikuid v vitamiine ... Ja
Kaheparteisüsteem – riigis kaks põhilist erakonda, üks võidab valimistel üle poole parlamendi kohtadest ja moodustab valitsuse. Teine saab reeglina 40% kohtadest, peab jääma opositsiooni. Mõõdukas mitmeparteisüsteem – põhierakondi rohkem kui kaks (3-5). erakondadevahelised maailmavaatelised erinevused pole suured, on võimalik jõuda kompromissidele ja moodustada valitsuskoalitsioone. Äärmuslik mitmeparteisüsteem – põhierakondi on palju (üle 5, vahel üle 10). Maailmavaatelised erinevused on suured ja tihti ületamatud. 4) Eesti erakonnasüsteem ja selle kujunemine. Eesti erakonnasüsteemis on kõige olulisemaks lõheks rahvuslõhe. Erakondi eristab suhtumine siinsesse vene vähemusse ja lähiajalukku. Eesti on mõõdukas mitmeparteisüsteem. Erakondade vahel valitseb suhteline tasakaal. Kujunemine:
1. Mis ajal oli Euroopas realism? 1830-1870 a. 2. Mis oli realismi eesmärk? Kujutada elu nii, nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. 3. Milline oli realismi äärmuslik suund, mis seda iseloomustas? Kriitiline realism. Kajastati äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. 4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismiajal? Inglismaa C.Dickens, Prantsusmaa Stendhal, H. de Balzac, G.Flaubert Venemaa F.Dostojevski, A.Tsehhov 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Romaan. 6
annaabi.ee 
