Füüsika II Eksam
Dielektriku asetamisel välisesse elektrivälja mittepolaarse molekuli laenguid nihutatakse
üksteise suhtes, ta muutub polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Polaarset molekuli
pööratakse väljaga samasihiliseks ja deformeeritakse nii, et dipoolmoment suureneb (pos ja neg
laengu vahekaugus suureneb). Väli püüab asetada dipoolmomente korrapäraselt, väljasihiliselt.
Seda takistab soojuslik liikumine, mis omakorda püüab korrapära kaotada. Soojusliku liikumise
puudumisel rivistuksid kõik dipoolid välja sihis. Reaalsel juhul tekib ainult dipoolide teatud
väljasihiline eelisorientatsioon. Joonseloleva keha vasak tahk laadub negatiivselt ja parem
6
positiivselt mingi laengu pindtihedusega σ . Keha sees on summaarne laeng 0. Keha pinnal
tekivad justkui elektrilised poolused. Seepärast nim nähtust dielektriku polarisatsiooniks.