kujunesid õitsvad linnad nende tähtsuse tõttu keisrite või shogun' ite pealinnadena. Linnad postijaamade ümber: Postijaamade ümber kerkisid linnad koos keskajal asulaid ja linnu omavahel ühendanud teedevõrgu kujunemisega. Postijaamad kujutasid endast vahel väikesi asulaid, mis pakkusid ränduritele ulualust ja kus oli võimalik toidumoona varuda. Postijaamad tekkisid ka tähtsamates linnades tavaliselt paikadesse, mille läheduses asus turuplats või siis kahe ja enama tee ristumispaikadesse. Postijaamadega asulaid haldas valitsus. Võimustruktuurid Keiserlik ja sõjaline võim: Keskaja peaaegu 700 aasta vältel valitsesid Jaapanit erineval moel ja erineva võimumääraga sõdalased. Kuigi mõnede suuremate sõdalaste perekondade varandus kord kasvas ja siis jälle kahanes, võisid sõjalisi valitsejaid teenida vaid sõdalaste klassi kuuluvad inimesed. Kõikjal Jaapanis esitasid teised võimsamate sõdalaste perekonnad ja Kyotos resideeruv keisriperekond nende
keskagsed linnad. Linnade tekkimine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka kösitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Elu elavnes ka endistes Rooma-aegsetes linnades, sest needki oldi enamast rajatud kaubateede ristumispaikadesse. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi . Seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljaspoole müüregi, kus aga need samuti kaitset vajasid. Algselt ajas asja ära ka puidust tara, kuid linlaste jõukuse kasvades ja sageli ka otsese vajaduse sunnil põõti ehitada tugevaid kivimüüre. Linnad kasvasid järk-järgult. Tihti on keskaegsetes linnades võimalik selgesti märgata eri kasvuetappe: suhteliselt väikeset müürida kaitstud linnasüdant ja selle ümber mitut järjest