Vasak vagus ristub aordikaarega, parem a. subclavia dextraga. Vasak vagus moodustab plexus oesophagus anteriori 16 (söögitoru eesmisel pinnal), parem vagus moodustab plexus oesophagus posteriori (söögitoru tagumisel pinnal). Diafragma juures koonduvad plexused uuesti 2 tüveks: truncus vagalis anterior et posterior (sisaldavad mõlema vaguse kiude). Rinnaosa harud: 1. N. laryngus recurrens: parem vagus pöördub tagasi ristumiskohalt a. subclaviaga, vasak ristumisel aordikaarega. Kulgevad hinge- ja söögitoru vahelises vaos kõri suunas ülespoole. Trahheale, söögitoru ülaosale, innerveerivad kõiki kõri lihaseid (va m. cricothyroideus) ja limaskesta allpool häälepilu. 2. Rr. cardiaci thoracici: plexus cardiacusesse 3. Rr. bronchiales: plexus pulmonalisesse 4. Rr. pericardiaci: perikardile (südamekest) , rr. oesophangi: söögitoru alumisele osale (plexus oesophageusest) 1
näiteks siirde- ja väljunditabelitest. Siirde- ja väljunditabelid erinevad kombinatsiooni- skeemide olekutabelitest selle poolest, et nad kajastavad ka automaadi olekute ajalist muutumist. Siirdetabelist 1.9 näeb, milline on automaadi olek järgmisel taktil, kui on teada automaadi senine olek x ja sisendsignaal u. Uus olek leitakse sisendsignaali ui ja olekusignaali xk põhjal tabeli 1.9 vastavate veergude ja tulpade ristumiskohalt. Väljundi- tabel 1.10 võimaldab määrata automaadi väljundsignaali yj, kui on teada tema olek ja sisendsignaal. Tabel 1.9 Automaadi siirdetabel 58 Xk X0 X1 X2 X3 X4 Ui U0 X1 X2 X3 X0
annaabi.ee 
