tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja- Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik. Küpros on pikka aega olnud Euroopa, Aasia ja Aafrika teede ristumiskohaks ning seal on näha mitme tsivilisatsiooni kultuuripärandit Rooma teatreid ja villasid, Bütsantsi kirikuid ja kloostreid, ristisõdijate kindlusi ning eelajalooliseid asulaid. Saare majanduses on põhiline turism, riiete ja käsitöö eksport ning kaubalaevandus. Traditsiooniline käsitöö hõlmab tikandeid, savinõusid ja vaskesemeid. Traditsioonilised kohalikud road on meze valik pearoana serveeritavatest suupistetest, halloumi juust ja zivania naps.
Valgevene. Kuigi Musta mere lähedus on peaaegu käega katsutav, ei jooske Moldova riigipiir siiski mööda merevett. Piirid asuvad enamjaolt mööda pikki jõgesid - Dnepr ja Pruti. Pinnamood on Moldovas küll mägine, aga kõrgeim tipp ei ületa 430 meetrit. Valdavalt levib stepitaimestik ja 7% maaalast veidi ka metsataimi. Suuremad metsaalad jäävad riigi keskosasse. Suuri järvi Moldovas ei ole, kui see eest on riik mitme pika jõe ristumiskohaks. Levib ka väga huumusrikas ja viljakas mustmuld, mis on enamjaolt ka põllustatud. Ilmastik on Moldovas põllumajandusele ideaalne. Pehmed talved ja soojad suved teevad riigist eduka veinitootja, kuid samas toetub kogu riigi majandus igasugusele põllumajandusele. Kahjuks pole aga see tegevusvaldkond veel ennast täielikult ära tasunud ning Moldova vaevleb siiani majanduslikes raskustes. Kindlasti on näha arengut ka teistes majandusvaldkondades, nagu tööstus, veondus ja pangandus
kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi (771 000 elanikku, nn Suur-Stockholm - 1,9 miljonit elanikku) ja sadamalinnadesse Göteborgi (485 000 elanikku) ning Malmösse (271 000 elanikku). Suuremad linnad ja linnastud paiknevad rannikuäärsetel aladel,soodsatel aladel kaubanduseks ja tööks.Suuremad linnad kujunesid rannikuäärsetele aladele juba ammu.Ka vanal ajal olid mereäärsed kohad kaubandusteede ristumiskohaks ja nii arenesidki linnad.Mere lähedus on hea kauba importimiseks ,eksportimiseks,samuti saab rakendada palju tööstus valdkondi nagu näiteks turism,laevandus,kalandus jpm. Samuti mängib rolli ka naaberriikide lähedus.Sadamalinnadele Rootsis on naaberriigid lähedal ja ka see on pluss punkt rannikaladel olevatele linnadele.Transport on palju odavam ja kiirem. Linnu on ka jõgede ja
Kõik, mis on ida pool demarkatsioonijoont kuulub Portugalile, lääne pool Hispaaniale. Eurooplaste väljaränne (18.saj) Enne maailmaavastusi teati u 1/5 maakera pindalast, varauusaja lõpuks teati juba 4/5. Maailmakaubanduse kujunemine ja hindade revolutsioon. Uuest Maailmast Euroopasse veetud väärismetallid põhjustasid16.saj kiire inflatsiooni. Vilja hind tõusis viis korda ja käsitöö hind kolm korda. Euroopa majandusliku raskuspunkti ümberpaiknemine. Kaubateede ristumiskohaks saab atlandi ookean ehk kaubateed paiknevad ümber. Uued kultuuritaimed: kakao (Kolumbia), kartul. Toodi sisse neegriorje, sest nad olid tugevad. Paljud indiaanlased surid haigustesse, mis eurooplased endaga kaasa tõid. Loodusteaduste areng. Meditsiini ja anatoomia areng. Keskajal ei olnud inimese keha üldse oluline. Andreas Vesalius paneb aluse teadlikule anatoomiale. William Harvey avastas imetajate vereringe ja lõi kujutluse vere ringvoolust kehas.
annaabi.ee 
