vähenemine ja hambapindade mutumine väiksemaks 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik. 18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide säilitavast valikust 18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so geograafiline eraldatus ehk isolatsioon. 18.8. Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 18.9. Uue liigi tekkeks ja püsimajäämiseks on vaja isolatsiooni, see võibolla geograafiline või bioloogiline 18.10. Eukarüootne ehitustüüp lahknes taimedeks, seenteks ja loomadeks. 18.11. Delfiin, haikala ja kalasisalik, kes elavad vees ja on välimuselt sarnased, on näitena sarnastumise ehk konvergentsi kohta ( mis protsessi?) 18.12
hambapindade mutumine väiksemateks. 18.4. Mikro- ja makroevolutsiooni tagajärjeks on kogu Maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine 18.5. Sarnaste tunnustega isendite rühm, kel on oma geenifond ja areaal, on liik 18.6. Hõlmikpuu, kilpkonnade tänapäevani säilumine on näide looduslikust valikust 18.7. Kui liikide areaalid ehk levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mäestike või suurte vahemaadega, on see takistus liikide ristumiseks so ristumisbarjäär ehk geograafiline eraldatus. 18.8Evolutsioon muutis linnud ja imetajad sõltumatuks välistemperatuuri kõikumisest 19. Vasta küsimustele 19.1. Miks ei ole sama liigi isendid võrdsed konkurendid olelusvõitluses? Sellepärast, et olelusvõitluses tuleb selgitada välja tugevaim ja parimate omadustega isend, et siis võimalikult väärtuslikke järglaseid saada. 19.2. Milles seisneb looduslik valik?
Indiviid kohaneb, grupp kohastub. Ehituses, käitumises, füsioloogias, paljunemises. GEOGRAAFILISTE LIIGITEKKE ETAPID Geograafiline barjaar : eraldunud populatsioonide kujunemine, nt mäetekkeprotsesside, vulkaanipursete, jõe voolusängi ümberkujunemine Geneetiliste erisuste kujunemine: tekivad erinevad mutatsioonid, mille levimine populatsioonide vahel on raskendatud Ristumisbarjäär: tõkend vabaks ristumiseks ja normaalsete järglaste saamiseks Ökonisi leidmine: sobitumine elus-ja eluta keskkonda Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (nt. perekong, selts, klass, hõimkond, riik) Makroevolutsiooni 3 tüüpi: 1. Evolutsiooniline täiustumine e progress: uute senistest keerukama aehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng 2
väheneb riknemine hallituse tõttu nii enne kui pärast koristust, kuna kahjuritest põhjustatud epiteelkoe vigastusi on vähem. Puudused: kahjurid võivad muutuda taimesisese toksiini suhtes resistentseks; teatud kahjurite hävitamine võib avaldada negatiivset mõju toiduahelale; kultuurtaime ja metsiku liigi vahel võib toimuda geeniülekanne, mistõttu tekivad kahjurite suhtes resistentsed superumbrohud. See sõltub ristumiseks sobivate liikide lähedusest. 6. Taimedele täiendava viirusresistentsuse andmine geenitehnoloogilisel teel - põhimõte, sisseviidavate järjestuste liigid. Viirushaiguste eest kaitsmiseks viiakse taime tavaliselt mõni viiruse enda geen, sageli kattevalgu geen, mis muudab taime selle viiruse suhtes resistentseks. Võib saada ka mitmese viirukaitsega taimi (vt. 2-5A süsteem). (Loomset 2-5A süntetaasi ekspresseeriv kartul. Monsanto
annaabi.ee 
