*Kuulub kõrreliste sugukonda ja sarnaneb sorgoga *Maisi vars on püstine, tugev ja seest säsiga täitunud. Võib kasvada 0,5-6m pikkuseks. *Maisi taimel moodustuvad ka lisajuured, mida nimetatakse õhujuurteks, mis toestavad pikka maisi taime. *Lehed on laiad, lineaarsed ning võivad olla 1 m pikkused *Õisikud on kahekujulised: 1)isasõisik e. sultan 2)emasõisik e. tõlvik, mis paikneb lehe kaenlas. Tõlvik on kaetud rohkete kattelehtedega. *Mais on risttolmleja *Tõlvikud on mitmesuguse suuruse ja kujuga *Tõlvik koosneb teljest e. südamikust, mille külge kinnituvad vertikaalsete ridadena õied ehk seemned *Tõlviku sigimikul väga pikk, niitjas emakakael *Maisi perekonnas on 1 liigiline(seamais), esinevad alamliigid: 1)hammasmais 2) 3)tärklismais 4)suhkrumais 5)lõhenev mais(riisi- ja pärlimais) 6)vahamais 7)sõkalmais Hirss *kahte liiki: 1)harilik hirss 2)nuihirss *igas pähikus 1 õis
väetamine). Tänapäeva sordiaretuse eesmärk on selliste sortide leidmine, kus moodustuvate külgvõrsete hulk on juba geneetiliselt sisse kodeeritud. Kurgil on pinnalähedane, hästi hargnev juurestik, põhi juuremass asub mullakihi ülemises osas kuni 30 cm sügavuses. Külgsuunas kuni 1,5 m kauguseni. Kurgi õied on erkkollased , 2,5 - 3,5 cm läbimõõduga ja asuvad lehekaenlas 2-5 kaupa kobarates. Harilik kurk on risttolmleja taim, õietolmu edasikandmine toimub mesilaste ja kimalaste abil. Iseviljuvad ehk partenokarpsed sordid ei vaja viljade moodustamiseks putukate poolt tolmeldamist. Vilja pikkuse järgi jaotatakse kurgid: lühiviljalised (5…13 cm), poolpikad (13…20 cm ), pikaviljalised (üle 20 cm). Tuhande seemne mass 16-30 g, seemnete idanemisvõime säilib kuni 8 aastat. Kasvutingimused-kurk on soojanõudlik taim, optimaalne mullatemperatuur 21…24º C, optimaalne õhutemperatuur 22…30º C
Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse:- toorelt,- keedetult,-hautatult.Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises,- suppide,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine. Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised,- laia kolmnurkse lehelabaga,- tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku, - 2 5 kaupa kokku kasvanud Söögipeedi juurviljad on olenevalt sordist:- ümmargused, - lapikümmargused,- piklikümmargused,- silinderjad.
pea ristlõikes pea ristlõikes kuuetipulise tähe ristküliku kujuline kujuline Mais Vars puine ning võib kasvada kuni 6m kõrguseks (harilikult 2-2,5m). Õied on kahesugulised. Isasõisik e. sultan on pöörisõisik ning paikneb taime ladvas. Emasõisik e. tõlvik paikneb lehe kaenlas ning on kaetud rohkete kattelehtedega. Risttolmleja. Seemned kinnituvad tõlviku teljele vertikaalsete ridadena. Alamliigid: · hammasmais, · suhkrumais (krobeline, kiprunud; kasvab Eestis · kõvamais (proteiinirikas), hästi), · tärklismais,
Äestatakse siis kui muld kannab masinad. 8. Talirukki omadused Ta on soojuse vähenõudlik. Seemned idanevad 1-2C juures. Ta on kõige külmakindlam teravili. Niiskuse ja mullatoitainete sisalduse suhtes on rukis vähenõudlik. Hästi karastunud taimed taluvad kuni 35* külma. Paremad mullad rukki kasvatamiseks on liivsavi-ja savimullad. Rukis talub hästi ka happelist reaktsiooni. Rukis on tuulte abil risttolmleja. 9. Nimeta kiukultuure ja kuidas neid rühmitatakse Lina, puuvili, kanep. Kuid moodustavad seemne pinnal-puuvill Kuid moodustuvad vartes-lina, kanep 10. Nimeta 6 õlikultuuri Raps, õlituder, sojauba, päevalill, õlikanep, riistinus 11. Esimese ja teise rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. Morfoloogiliste tunnuste ja bioloogiliste omaduste alusel jaotakse nad 2 rühma. 1 rühm: nisu(triticum),
Talirukis Secale cereale L. Talirukis on kõige külmakindlam teravili, samas õitsemise ajal on tundlik madala temperatuuri suhtes. Juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, seega vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes vähem nõudlik kui talinisu. On põuakartlik sügisese võrsumise ajal, kevadel kasutab väga hästi mulla talvist veevaru. Kasvatamiseks sobivad mitmesugused mullad, ka mulla happesust talub rukis teistest teraviljadest paremini. On risttolmleja kultuur, mida tuleb arvestada seemnekasvatuse planeerimisel. Pakume turul saadaolevate rukkisortide seemet. Talinisu Triticum aestivum L. Talinisu on saiavili, kuid ka väga hea söödavili loomadele. Talinisu on mullastiku, toitainete ja eelviljade suhtes nõudlikum ning külmale ja taimehaigustele vähem vastupidavam kui rukis. Olenevalt sordist võib teda kahjustada kõvanõgi, mille esinemine söödas, jahus või seemnepõllul on ohtlik ning keelatud. Selle vastu
Külvatakse augusti lõpus ja septembri algul, talvituvad võrsumise faasis. Vähendavad kevadtööde mahtu. Talirukis Põhiline leivavili, rukkikliid on loomasöödaks, põhk allapanuks. Soojuse suhtes vähenõudlik, peab läbima külmaperioodi u 60 päeva. Kõige külmakindlam. Vegetatsiooniperioodi pikkus u 300 päeva. Rukis võrsub kevadel vähe (talvekahjustusel kahjumisse). Suur juuretik, põuale vastupidav. Rukkiseeme vajab järelvalmimiseks u 30 päeva. Risttolmleja tuule abil, sobib avamaale. Talinisu Hea saagikus, kõrge kvaliteet, põhiliselt inimtoiduks. Väiksem külmataluvus, niiskuse ja mulla toitainete suhtes nõudlikum. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel (talvekahjustusest taastub). Kasvuaeg veel pikem kui rukkil. Pikapäevataim, isetolmleja. Teraviljade talvekahjustused: Päeva lühenemine – karastusperiood – suhkrute kogumine. Karastamist soodustavad jahe ja valguserikas periood. 1
toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud. Talirukki põld peab olema ühtlase reljeefiga ning põllu madalamatesse kohtadesse ei tohiks liigvett koguneda; ei sobi ka kõrge põhjavee tase. Rukis on risttolmleja ning seetõttu kehtib seemnekasvatuses kaugusisolatsiooni nõue erinevate sortide põllud peavad puhta seemne saamiseks maastikul üksteisest eraldatud olema. Rukis on hea umbrohtude allasurumisvõimega teravili ta kasvab kiiremini ja võrsub rohkem kui teised teraviljad ja surub sellega umbrohud alarindesse. Ühtlaselt tihedas rukkipõllus on lisaks kaheidulehelistele pärsitud ka üheiduliste umbrohtude elutegevus ning seemnete levik.
- ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalusi: - külmtoitude, - soojade roogade koostises. Suurepärane dieettoiduaine (südame-veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele). Porgandimahl: - väga tervislik, - rauaühenditerikas. Pidev porgandi tarvitamine parandab nägemisteravust (kõrge karotiinisisaldus). 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku,
Kõrge kasvuga, pika kasvuaeg, kevadiste tööde maht väiksem. Peavad läbi elama pika talvitusperioodi. Talub ainult 20 kraadi. Talirukis Tähtis leivavili, rukkiklii, põhk, soojuse suhtes vähenõuügisel peab moodustama 3-4 võrset, need talvituvad hästi, rukis võrdub kevasti hästi. Niiskuse suur vajadus, vastupidav põuale. Kasvab ka soomuldadel. Lupjamine kasulik happelisel pinnal, suur toitaine vajadus. Enamik rukkisorte vajab seista 1 kuu vähemalt, idavnemus taastub. Rukis on risttolmleja, tuule abil. Talinisu Hea saagikuse. Suurem osa inimtoiduks (sai), kasvupind kasvanud, talub vähem külma kui rukis -16- 18. Nõudlikum mulla viljakuse eesviljade temperatuuri jne. Talub üleujutust paremini kui rukis, mulla toitaine vajadus suurem kui rukis. Nisu steppi taim. Aeglase kasvuga, põld peab olema umbrohu puhas. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel. Kasvu aeg pikem kui rukil, valmib augusti keskel, pikapäevataim, vaja 14-17 tundi valgust. Enamsti isetolmlev taim.
) -talioder (Eestis kasvat. vähe-nõrk talvekindlus (peam.saartel) Kasvat. peamiselt pehme talvega piirkondades Saksa, Ungari, Prantsusmaa. Kasut. inimtoiduks, loomasöödaks, õlle tooraineks.) 3.Talirukis Secale L Soojuse suhtes vähenõudlik, seemned idanevad 1 2 C juures. Talub külma kuni 35 C. Vähenõudlik niiskuse ja mullatoitainete suhtes. Võimas juurestik-vett ja mineraalained saab kätte väga sügavalt mullakihtidest. Sobib liivsavi-ja savimuld. Tuulte abil risttolmleja. Kasvuperiood nagu talinisulgi 320 kuni 350 päeva. 4.Kaer Adena L Kasut. loomasöödaks ja inimtoiduks (kõrge toiteväärtus). Seemnete min.idanemistemp. 2 kuni 3 C, opt.15 kuni 15 C. Külma talub -8 kuni-9 C. Niiskusenõudlikum kui oder ja nisu, mullahappelisust talub neist paremini. Tänu tugevatele juurtele võib hästi kasvada ka soomuldadel ja esimese kultuurina uudismaadel. Kasvuaeg 85 kuni 105 päeva. II rühm 1.Mais Kasut
Palju kasutamisvõimalusi: - külmtoitude, - soojade roogade koostises. Suurepärane dieettoiduaine (südame-veresoonkonna, maksa- ja neeruhaigetele). Porgandimahl: - väga tervislik, - rauaühenditerikas. Pidev porgandi tarvitamine parandab nägemisteravust (kõrge karotiinisisaldus). 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Kaheaastane tuule abil risttolmleja taim. 1. aastal kasvatab leheroseti ja juurvilja. 2. aastal kasvatab tugeva puitunud varre ja õisiku. Lehed on: - mahlakad, - pikarootsulised, - laia kolmnurkse lehelabaga, - tumerohelise kuni punakasvioletse värvusega (olenevalt sordist ja kasvutingimustest). Õied: - kahesugulised, - väikesed. Viljad: - asuvad ligistikku,
hargnev liivsavimullad kasvuturbaga Kastmine hommikupoolikul, et vältida Seeme säilib 6-8 aastat Eelviljadesks sobib seller, Kasvukohale istutamiseks Pealtväetamine viljade närtsimist Risttolmleja hernes, uba, ristik peab olema taimel 3-4 Kahjurite ja haiguste tõrje Ei soovitata kasvatada pärislehte Rohkem kasta kui viljad kapsaste järel Kurgitaimed on haprad hakkavad tulema
adaptsioonid, mis vähendavad sellist sõltuvust, mis päästaks väikeseid populatsioone väljasuremisest. Allee effekt – paljunemise ja ellujäämise võimekused kasvavad seoses populatsiooni kasvuga. Väikeses populatsioonis on geneetiline varieeruvus madalam. Looduslike tingimuste muutudes ei pruugi populatsioonil olla sobivat genotüüpi muutunud tingimustes ellujäämiseks ning paljunemiseks. Nt. risttolmlevates populatsioonides (kuninga-kuuskjalg on risttolmleja) võivad populatsiooniarvukuse kahanedes ja iseviljastumise osatähtsuse suurenedes avalduda kahjulikud retsessiivsed alleelid, mis päritakse mõlemalt vanemalt 11.Elurikkuse tulipunktid. Liike on maal 5-50 miljonit. Liigid pole jaotunud ühtlaselt, nad on koondunud troopikasse, kus on aktiivne liigitekke protsess. 12.MacArthuri-Wilsoni biogeograafiline saarte tasakaaluteooria. Saarte uuringud. Liigirikkus oleneb ka saare kaugusest lähimast mandrist/saarestikust ja saare vanusest
Kõige külmakindlam taludes 25-35 kraadi külma. Vastupidavus külmale sõltub sügisesest karastusperioodist. Temperatuuride vaheldumine talvel on ohtlik. Vegetatsiooni pikkus on 270-360 päeva. Sügisel peab moodustuma 3-4 võrset. Rukis võrsub kevadel vähe, kasvab ka soomuldadel. Toitainete vajadus on suur. Kevadine koristamine toimub soojadel suvedel juuli keske, jahedatel augusti keskel. Enamik rukkisorte vajab järelvalmismiseks 25-30 päeva, siis saabub normaalne idanemine. Risttolmleja tolmleb tuule abil. Talinisu Hea saagikus, kõrge kvaliteet. Suurem osa läheb inimtoiduks. Talub rukkist vähem külma. Hukkudes -16 kuni -17 kraadi juures. Nõudlikum niiskuse, mulla viljakuse ja eelviljade suhtes. Vähem vastupidav taimehaigustele. Üleujutust talub natuke paremini. Aeglase kasvuga, seetõttu peab põld olema umbrohupuhas. Võrsub nii sügisel kui kevadel, NB! Eksamis. Kasvuaeg rukkist pikem, valmib 10-20 augustil.
..-18 kraadi juures. Tali nisu on niiskuse, mullastiku toitainete suhtes nõudlikum kui rukkis. Ajutisi üleujutus talub tali nisu paremini kui rukkis. Toitainete vajadus on suur, on kohanenud must mulla tingimustega. Nisu on aeglase kasvuga, seetõttu peab olema põld umbrohu puhas. Võrsub nii sügisel kui ka kevadel. Kasvuperiood on pikem kui rukkil, saab valmis 10...20 augustini. On pikapäeva taim, normaalseks arenguks on vaja 14-17 tundi valget aega. On isetolmlev taim. Rukkis on risttolmleja tuule abil. Teraviljade talve koristused. Vastupidavamad on 2..4 võrsega taimed, kus on piisavalt varu toitaineid. Talvele vastupidavaks muutuvad taimed sügisel karastumisperioodil. Üheks karastusperioodiks taimedes on päevapikkus. Karastumist soodustab sügisene ilmastik. Madalad temperatuurid ja päikesepaiste. Pilves ilmaga ja sooja peävaga põhjustab taimede väljavenimist. Taimed võivad ka siis hukkuda, kui nad on sügisel kasvu
Kuslapuu on 2016. Aasta puu. Sinine e. söödav kuslapuu Lonicera caerulea var edulis Põnev vähenõudlik eriti vara valmivate marjadega põõsas. Kuslapuu on väga hea talvekindluse ning stabiilse saagiga. Kuslapuumarjad on suurepärase maitsega ning vitamiinide ja antioksüdantide sisalduse tõttu tervisele väga kasulikud. Taim kasvab küll hästi peaaegu igasugusel pinnasel, ent korralikku saaki annab ikkagi eelkõige valgusküllases paraniiskeks viljaka mullaga kasvukohas. Et kuslapuu on risttolmleja, võiks aeda kohe korraga paar-kolm sorti istutada. Lõhnav kuslapuu Lonicera Caprifolium Tugevakasvuline põõsas, mis väändub kuni 5 m kõrguseni. Pärit Euroopa kesk- ja lõunaosast, ulatudes Kaukaasiasse ja Väike-Aasiasse. Kasvukohtadeks on lehtpuupuistute alusrinne, metsaservadd ja võsastikud. Võrsed kollakaspruunid, veidi läikivad, hõrekarvased. Lehed laielliptilised kuni ovaalsed. Õied kuuekaupa männastes, seest kollakasvalged väljast tihti punakad
annaabi.ee 
