· Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt · Kuulsaim Bauhausi arhitekt ja hilisem kooli direktor Rohe- kuulsamad ehitised · Seagramm Building · Lake Shore Drive'il Le Corbusier · Üks 20. sajandi mõjukamaid arhitekte · sveitslane (1887a-1865a) · Pidas oluliseks hoonete vormi ilu · Hooned on lakoonilised · " Maja on elamise masin" Corbusier- tuntumad ehitised
vabadust ja tegelikke vajadusi. Inspiratsiooniallikaks oli fantaasia, unenäod. Vormikäsitlus: realistlik, ülitäpne kujutamine, kuid selle abil loodi sürreaalne maailm. Salvador Dali „Mälestuse püsivus”, „Mae West” Rene Magritte „Ravitseja”, „Igiliikumine” FUNKTSIONALISM Põhimõte: hoonete ja mööblite vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnused: ülitähtsad vormid – risttahukad, silindrid; kandilised, ümarad aknad (lintaken). Le Corbusier’ – Villa Savoye, Centre Le Corbusier Walter Gropius – Gorpiuse maja, Törteni maja FUNK EESTIS: Olev Siinmaa – Pärnu rannahotell, Pärnu rannahoone, Jakobsoni villa Edgar Johan Kuusik – Tallinna Kunstihoone, Maasika-Vaarika elamurajoon
materjalidest( Hans Arp ,, Naise torso") Sürrealism Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi. Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale.( Salvador Dali ,,Sulanud aeg") Funktsionalism 1920ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte: hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Ülilihtsad vormid- risttahukad, silindrid, kandilised, ümarad aknad.(El Lissitzky ,,Kõnepult")
kontrolli mõistus, vaid juhib alateadvus ja instinktid. Inspiratsiooniallikas oli fantaasi ja unenäod. Märksõna on absurd. Maalikunstis kasutati realistlikku, isegi ülitäpset kujutamist, kuid selle abil loodi sürreaalne maailm. Joan Miro ,,sürrealistlik portree": ,,hollandi interjöör". Funktsionalism-1920-ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte, et hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnusteks on ülilihtsad vormid risttahukad, silindrid, kandilised ja ümarad aknad nn. lintaken. Le Corbusier ,,Villa Savoye" ja Antoine Pevsner ,,Dünaamiline". Funktsionalismile Eestis on iseloomulik paefunktsionalism. Eestis on hooned Pärnu rannahotell ja Pärnu rannahoone. Olev Siinmaa ,,Jakobsoni Villa". Ekspressionism-kunstivool 20.saj. alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Selleks aitab kaasa vormide ja värvide üldistamine ja rõhutamine. Edvard Munch ,,The Sick Child". Ekspressionistid kujutasid kõike
Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Fröbel aluse ka lasteaednike süsteemsele koolitusele. Koolieelse lasteasutuse nimetus "Kindergarten" on kasutusel väga mitmetes keeltes siiani. F. Fröbel pani aluse laste mängupedagoogikale, tähtsustas laste õpetamisel muusikat, loodusõpetust, liikumismänge ning koostas metoodilise süsteemi geomeetriliste kujunditega tegutsemiseks Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup, silinder, kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine). Tema metoodikas oli oluline koht loodusel. Igal lapsel oli lasteaias oma peenar, kuna taime kasvatamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Koolitas lasteaednikke (Lasteaednike Seminar), koolitati kutselisi kasvatajaid ja korraldati kursusi lapsevanematele. - Millised sarnasused ja erinevused on Eesti esimese lastehoiu ja kaasaja lasteaia tegevuses
1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks hävis praktiliselt kogu vana Narva Teises maailmasõjas. Narva rajati tolle aja kohta moodsad linnakindlustused, 7 bastionit. Jõukad kaupmehed ehitasid endale elamuid kujult kõrged risttahukad, suurte akendega, fassaadi keskel raidkiviportaal, mõnikord nurgatornikestega. Säilinud on Narva Raekoda (1671), mis paistab silma ilusa portaaliga, kõrge kelpkatuse ja haritorniga. Tallinnas on Rootsi ajast säilinud 3 bastioni: 1) Ingeri bastion (=Harjumägi) 2) Rootsi bastion (=Lindamägi) 3) Skåne bastion /skoone/ (=Rannavärava mägi) Uusi elamuid polnud eriti ruumi ehitada, ehitati ümber siseruume. Sageli ehitati teine korrus välja esinduskorruseks
funktsionalismi peeti kosmopoliitseks, võeti taaskasutusse hoopis klassitsistlikud suunad • Funktsionalism arenes siiski Hollandis, Taanis ja Soomes Konstruktivismi sünd • Algus Venemaal, hiljem levis mujale Läände • Kunst ei pea elu kujutama, vaid ehitama (konstrueerima) paremat elukeskkonda • Oma kunsti hakati nim. konstruktivismiks – kunst, kus kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest Konstruktivistlik arhitektuur • Lihtsad risttahukad, geomeetrilised vormid Tuntuimad vene konstruktivistid: – Vladimir Tatlin – El Lissitzky Vene avangardi sümbol! http://www.dieselpunks.org/profiles/blogs/tatlins-tower-a V. Tatlin mp-flyer III Internatsionaali monumendi Monument pidi ehitatama tänapäeva Peterburgi makett (teras, klaas, puit) 1919-1920 https://en.wikipedia
2.4.2. Pikkepinge ja selle laotus Bernoulli hüpotees: Varda deformeerumisel jäävad kõik selle ristlõiked (Joonis 2.15) tasapinnalisteks Ühtlane sirge varras on tõmmatud koormusega F: · koormuse toimel varras pikeneb; · varda ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad võrdselt (kõik mõttelised külgvaate risttahukad muutuvad ühepalju); · ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad ühtlaselt (risttahukad jäävad risttahukateks); · iga ristlõike kõigi punktide normaaldeformatsioonid on võrdsed (deformeerunud risttahukate otspinnad on jäänud paralleelseteks algsete risttahukate otspindadega); · antud ristlõike kõigi punktide normaalpinged on (Hooke'i seaduse = E mõjudes)
poliitiliselt võimas ja kaitsejõuline suurriik. Euroopas oldi Ameerika rikkust juba ennegi tunnistatud, ent ameeriklaste provintslikku kultuuri pigem üleolevalt suhtutud. Sõjajärgselt toimus aga USA kultuuri prestiizhi äkiline tõus ja seoses sellega kõige ameerikaliku ekspansioon. USA-st lähtus ka funktsionalistliku arhitektuuri uus laine - Euroopa purustatud linnades hakkasid ülesehitustööde käigus kerkima üleni klaasist välispindadega risttahukad. Peagi võttis USA-s isegi valitsus avangardi oma hoole alla ja tagas ka moodsale maalikunstile riikliku soosingu. Selleks ajaks oli Euroopast New Yorki saabunud sürrealistide rühmituse energiline tuumik eesotsas teoreetik André Bretoniga. Sürrealistide spontaanne mõistuse kontrollita eneseväljenduse nõue leidis Ameerikas soodsa pinnase. Ent Ameerika avangardsed kunstnikud osutusid otsustavalt abstraktsemateks kui Euroopast tulnud sürrealistid.
Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte. Laps tutvub maailmaga läbi mängu. Töötas välja oma vahendite süsteemi (nim annid): kolmemõõtmelised materjalid (pall, kuup, silinder, kera, risttahukad, prismad), tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine). Tema metoodikas oli oluline koht loodusel. Igal lapsel oli lasteaias oma peenar, kuna taime kasvatamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega. Koolitas lasteaednikke (Lasteaednike Seminar), koolitati kutselisi kasvatajaid ja korraldati kursusi lapsevanematele. M. Montessori õpinud inseneriks ja arstiks (esimene naissoost arst)
majanduslikult ja poliitiliselt võimas ja kaitsejõuline suurriik. Euroopas oldi Ameerika rikkust juba ennegi tunnistatud, ent ameeriklaste provintslikkukultuuri pigem üleolevalt suhtutud. Sõjajärgselt toimus aga USA kultuuri prestiizhi äkiline tõus jaseoses sellega kõige ameerikaliku ekspansioon USA st lähtus ka funktsionalistliku arhitektuuri uus laine Euroopa purustatud linnades hakkasid ülesehitustööde käigus kerkima üleni klaasist välispindadega risttahukad. Peagi võttis USAs isegi valitsus avangardi oma hoole alla ja tagas ka moodsale maalikunstile riikliku soosingu . Selleks ajaks oli Euroopast New Yorki saabunud sürrealistide rühmituse energiline tuumik eesotsas teoreetik André Bretoniga. Selle kunstivoolule iseloomulik kujutus või väljenduslaad on ideelis kunstiliste iseärasuste Kogum: väljend "kunstivool" on tarvitusel kindlapiirilisema ja
Fröbel töötas välja oma metoodilis-didaktiliste vahendite süsteemi, mida nimetas ,,Gaben" (annid). Sinna kuulusid: 1) Kolmemõõtmelised materjalid 1. Mänguvahend pall (mahub kätte, riidest, lõngast, vikerkaarevärvides) 2. Mänguvahend kuup, silinder, kera (kuup ja kera peegeldavad vastandlikkust, kera kui liikumine, kuup kui paigalseis, silinder ühendab kuupi ja kera) 3.-6. Mänguvahendid risttahukad, prismad 2) Tasapinnalised materjalid (puit, paber, meisterdamine, mustrid, joonistamine, joonestamine) Fröbeli metoodikas oli oluline koht loodusel, ta koostas loodus filosoofilise ökoloogilise programmi eelkooliealistele lastele. Oluline oli sisemise ja välise kooskõla. Fröbeli lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega.
,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest.
Leitakse, milli- sed on risttahuka ja kuubi sarnasused ja erinevused. Risttahukas on tahukas, mille kõik tahud on ristkülikud. Ristküliku vastasküljed on ühepikkused. Geomeetriliste kujundite komplektist lõigatakse välja ristkülikud. Ruutu ja ristkülikut võrreldakse omavahel. Leitakse ruudu ja rist- küliku ühiseid ja erinevaid tunnuseid. Nüüd asetatakse kõrvuti kaks kuupi ja õpilased näevad, et on tekki- nud risttahukas, mille kaks tahku on ruudud, ülejäänud tahud aga risttahukad. Samuti laotakse väiksematest ruutudest suuremaid ruute ja väikse- matest kuupidest suuremaid kuupe. Järgneb töö tööraamatuga. Ülesande 5 lahendamiseks loeb õpetaja ette järgneva jutukese. Lap- sed joonestavad pliiatsiga ruudustikul sirglõike vastavalt jutu sisule. Jutuke ülesande 5 juurde Kilpkonn liigub kivi juurest teokarbi juurde, teokarbi juurest lehe juurde, lehe juurest kastanimuna juurde ja kastanimuna juurest kivi juurde tagasi.
Paindemomendi M juurdekasv (kui see juurdekasv on pidev, s.t. ei sisalda üksik- momentkoormusi) võrdub põikjõu Q epüüri pindalaga samas vahemikus. 6.4. Normaalpingete laotus paindel Sirge ühtlane varras (Joonis 6.20) on painutatud (koormatud pöördemomendiga M või jõuga F ): · koormuse toimel varras paindub (kõverdub) peatasandites; · mahuelemenid muudavad kuju (ristlõiked pöörduvad, risttahukad kõverduvad); · ristlõike punktide normaaldeformatsioonid on erinevad (samas ristlõikes on nii tõmme kui ka surve), kuid jagunevad lineaarselt (sest ristlõiked jäävad tasapinnalisteks); · varda pikkus teljel ei muutu (teljel deformatsioonid puuduvad); · ristlõike punktide normaalpinged on erinevad (x const üle iga pinna A).
Paindemomendi M juurdekasv (kui see juurdekasv on pidev, s.t. ei sisalda üksik- momentkoormusi) võrdub põikjõu Q epüüri pindalaga samas vahemikus. 6.4. Normaalpingete laotus paindel Sirge ühtlane varras (Joonis 6.20) on painutatud (koormatud pöördemomendiga M või jõuga F ): · koormuse toimel varras paindub (kõverdub) peatasandites; · mahuelemenid muudavad kuju (ristlõiked pöörduvad, risttahukad kõverduvad); · ristlõike punktide normaaldeformatsioonid on erinevad (samas ristlõikes on nii tõmme kui ka surve), kuid jagunevad lineaarselt (sest ristlõiked jäävad tasapinnalisteks); · varda pikkus teljel ei muutu (teljel deformatsioonid puuduvad); · ristlõike punktide normaalpinged on erinevad (x const üle iga pinna A).
,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid,
„...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust....“ (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni – joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose „minimaalsust“, mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid,
SCALE ja mõned teisedki. Tuleb siiski märkida, et just paketi AutoCAD viimases versioonis 15.0 on lisandunud terve hulk spetsiaalselt kehade modifitseerimiseks mõeldud võimalusi (eeskätt käsk SOLIDEDIT). Kehade servasid saab ka ümardada ja faasida (käskudega FILLET ja CHAMFER). Kõiki neid modifitseerimisvõimalusi edaspidi lühidalt käsitletakse. Nii nagu pindade joonestamisel, on ka kehade joonestamisel olemas standardkehad. Isegi objektid on siin suures osas samanimelised: risttahukad, koonused, kerad, toorid jt. Kui standardpindade joonestamine on realiseeritud protseduuridena, siis kehade joonestamiseks on olemas vastavad käsud. Risttahuka kujulise keha joonestamine on teostatav käsuga BOX, mis toob käsureale viiba Specify corner of box or [CEnter] <0,0,0>: Sisestatav punkt on siin risttahuka üks tippudest (vaikimisi koordinaatide alguspunkt). Kui soovitakse lähtuda risttahuka keskpunktist, tuleb esmalt sisestada CE (piisab ka tähest C) ja
,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest.
,,...kõige täiuslikum on puhas taju tegelikkuse ühest omadusest, kuid seda on raske saavutada, sest ikka tajume rohkem kui ühte omadust (nt. kui värvi, siis ka pinda jne.). Seepärast peab kunst olema võimalikult lihtsavormiline... Heal teosel pole mingit sisemist struktuuri ega osadevahelisi suhteid. Ainutähtis on terviklik, totaalne mulje, milles pole mingit kahemõttelisust...." (R. Morris). Sellise loogika järgi on parimad kunstiteosed siledad ühevärvilised kuubid, kerad või risttahukad ja just neid minimalistid produtseerisidki (nt. metallist, plastmassist või betoonist). TUNNUSJOONED Kunstiteose vormi lihtsustatakse sihilikult äärmuseni, see taandatakse kõige algsemate struktuurideni joone, punkti, ringi, ruudu ja ristkülikuni, mis on kindlakäeliselt liigendatud. Jooned ja geomeetrilised kujundid on ülimalt lihtsad, pannes vaatajat tajuma kunstiteose ,,minimaalsust", mis on puhastatud igasugusest subjektiivsest kujutamisest. Erksad värvid,
annaabi.ee 
