Morfoloogiline liigikontseptsioon, mille järgi liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste, välispidiste ja silmaga nähtavate püsivate tunnuste poolest, mis ongi piisavad liigi eristamiseks. Need tunnused on ka biokeemilised ja füsioloogilised Bioloogiline liigikonseptsioon Liik koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest, mis esinevad liigiomases ökoloogilises nišis (Ernst Mayr). - Töötab hästi ristpaljunevate organismide puhul (linnud, imetajad) - Raske kasutada morfoloogiliselt kaugete liikide ja isegi perekondade vahel ristuvate taimeliikide puhul - Selle kontseptsiooni järgi pole rohked ühevanemalised taksonid õiged liigid Fülogeneetiline liigikontseptsioon ühendab ühte liiki monofüleetilise isendite rühma, st sama esivanemate paari või esivanema kõik järglased (Erast Parmasto). Praegu üldtunnustatud kontseptsioon, aga siiski probleemidega –
Morfoloogiline liigikontseptsioon , mille järgi liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste, välispidiste ja silmaga nähtavate püsivate tunnuste poolest, mis ongi piisavad liigi eristamiseks. Need tunnused on ka biokeemilised ja füsioloogilised Bioloogiline liigikonseptsioon (ka isolatsionistlik või geneetiline kontseptsioon) Liik koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest, mis esinevad liigiomases ökoloogilises nišis (Ernst Mayr). - Töötab hästi ristpaljunevate organismide puhul (linnud, imetajad) - Raske kasutada morfoloogiliselt kaugete liikide ja isegi perekondade vahel ristuvate taimeliikide puhul - Selle kontseptsiooni järgi pole rohked ühevanemalised taksonid õiged liigid Fülogeneetiline liigikontseptsioon (ehk evolutsiooniline kontseptsioon) ühendab ühte liiki monofüleetilise isendite rühma, st sama esivanemate paari või esivanema kõik järglased (Erast Parmasto). 4. Liigi definitsioon ja praktiline standard