Mõõtkavas 1:500 ruudu külg ei tohi olla pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga. · Nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks reljeefile iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippu. 67. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil. · Esmalt rajatakse põhimagistraal, millele märgitakse piketaaz (100 m) ning sellega risti, sobivatele kaugustele, ristmagistraalid. · Ristmagistraalidele rajatakse põiksihid. Põiksihtide max pikkused 300 kuni 500m. · Piki magistraale nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga põiksiht omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. · Töö käigus tehakse ka abtiss. Magistraalide meetodi puhul rajatakse mingile magistraalile rida ristsihte. Sihtide vahekaugused olenevad maastiku iseloomust ja plaani mõõtkavast
pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga. Nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks reljeefile iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippu. 64. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil. Esmalt rajatakse põhimagistraal, millele märgitakse piketaaž (100 m) ning sellega risti, sobivatele kaugustele, ristmagistraalid. Ristmagistraalidele rajatakse põiksihid. Põiksihtide max pikkused 300 kuni 500m. Piki magistraale nivelleeritakse iga ristsirge alguspunkt ja seejärel nivelleeritakse iga põiksiht omaette kas ühest jaamast või liitnivelleerimisega. Töö käigus tehakse ka abtiss. Magistraalide meetodi puhul rajatakse mingile magistraalile rida ristsihte. Sihtide vahekaugused olenevad maastiku iseloomust ja plaani mõõtkavast
annaabi.ee 
