Polariseeritud valgus, saamine ja omadused Polariseeritud valgus eelistatud võnkumiste suunaga lained ristlainetuse sõltuvus võnketasandist Võnkesiht ja võnketasand polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. polarisatsiooni liigid: * lineaarne polarisatsioon; * ringpolarisatsioon; * elliptiline polarisatsioon. loomulik ehk polariseerimata valgus täielikult ehk lineaarselt polariseeritud valgus Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht osaliselt polariseeritud valgus polarisatsiooniaste P Valgust saab polariseerida mitmel viisil, kasutades kas neeldumist, peegeldumist või murdumist: * Brewsteri seadus * dikroism * kaksikmurdumine
korraga? c) Millise ajaga muutus magnetvoog maksimum väärtusest minimaalseks? d) Leia indutseeritud elektromotoorjõud. e) Kus seda generaatorit saaks kasutada Rühm 2 1) Seleta lahti järgmised mõisted: Elektromagnetlaine - Laine, mis tekib laetud osakeste kiirendusega liikumisel Induktsiooni vool vool, mis tekib mähises muutuva magnetvoo tõttu Polarisatsioon kui polaroid laseb läbi vaid ühes suunas liikuvaid ristlaineid Sagedus laine liikumiskiiruse ja lainepikkuse suhe Absoluutne murdumisnäitaja aine murdumisnäitaja vaakumis Difraktsioon - füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. 2) Anna selgitusi järgmistele nähtustele või tööpõhimõtetele: a) Jalgratta spidomeetri töö jaoks kinnitatakse kodara külge magnet, selle tiirlemisel andur fikseerib ratta kiiruse. Mis põhimõttel see töötab ?
C* sin f=+/- k kus k =0, l, 2, ... 10.Milles seisneb valguse dispersiooni nähtus? Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast. Tekib värviline valgusspekter. 11.Milles seisneb valguse polarisatsiooni nähtus? Millisel kahel juhul toimub valguse polariseerumine? Polariseerida saab ainult ristlaineid, seega ka valgust. Valguslaines muutuvad sinusoidaalselt nii elektri kui magnetväli. Nende võnkumised toimuvad teineteisega ristsuundades ja kanduvad ruumis edasi, moodustades valguslaine. 1.) Valguse polariseerumine toimub valguse peegeldumisel. 2.) Valguse polariseerumine toimub ainetes läbi minekul.
Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid e. pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid e. ristlaineid , mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. P-lained on oma olemuselt kivimkeha tihedust muutvad elastsed deformatsioonid ja levivad vabalt ka vedelikes. S-lained on aga vaid keha kuju muutvad elastsed deformatsioonid ega levi vedelas keskkonnas. Pinnalaineid on kahte liiki. Rayleigh' lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna. Love' i lained aga võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga. Just pinnalained tekitavad
Sellist jõudu nim. Kvaasi elastsusjõuks. Fx=-kx k-konstant. Harmoonilise võnkumise võrrand on x=Acos(t+0) kus A- amplituud, x-hälve, t=t(k/m)=t(g/l) ringsagedus, 0-algfaas Kvaasielastsusjõud jõud, mis muutuvad samade seaduspärasuste järgi nagu elastsusjõud. Lained võnkumiste ruumis levimise protsess. Laine levimisel keskkonnas ei kandu keskkonnaosakesd lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk-osakesed laine levimise sihis (vedelikud, gaasid, tahked), ristlaines aga risti laine levimise suunaga (tahked). Niikaua kuni eksisteerib laine, võnguvad kk-osakesed oma tasak-asendite ümber, kusjuures erinevate osakeste võnkumised toimuvad faasinihkega. Lainepikkus kahe lähima ühesuguses faasis võnkuva punkti vahemaa =vT ja =v. Lainefront pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa piirkonnast, kus võnkumisi veel ei ole.
f = . T Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Maksimaalne hälve xmax = x0 on amplituud. l Pendlivalem T = 2 . g Laine on võnkumise levimine elastses keskkonnas. Keskkonna osakesed ei kandu lainega kaasa. Puitklots veelainetel kandub alati edasi tuule tõttu, muidugi ka vee pinnakiht, aga mitte nii kiiresti kui lained. Levimise iseloomu järgi eristatakse ristlaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimisega (veelained, elektromagnetlained), ja pikilaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Seos laine levimiskiiruse ja lainepikkuse vahel. Lähtume ühtlase liikumise põhivõrrandist s = v t . v See kehtib ka laine levimise kohta ning asendades s ja t T , saame = v T ehk f . 2. kursus SOOJUSÕPETUS
f = . T Hälve x on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Maksimaalne hälve xmax = x0 on amplituud. l Pendlivalem T = 2 . g Laine on võnkumise levimine elastses keskkonnas. Keskkonna osakesed ei kandu lainega kaasa. Puitklots veelainetel kandub alati edasi tuule tõttu, muidugi ka vee pinnakiht, aga mitte nii kiiresti kui lained. Levimise iseloomu järgi eristatakse ristlaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimisega (veelained, elektromagnetlained), ja pikilaineid, kui keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Seos laine levimiskiiruse ja lainepikkuse vahel. Lähtume ühtlase liikumise põhivõrrandist s = v t . v See kehtib ka laine levimise kohta ning asendades s ja t T , saame = v T ehk f . 2. kursus SOOJUSÕPETUS
Kui valgusvektor käitub mingi kindla seaduspärasuse järgi, on tegemist polariseeritud valgusega. Elektrivektori korrastatud võnkumised osutuvad üldjuhul asümmeetriliseks levimissuuna kui telje suhtes. Reeglina ongi polarisatsioon ristlaine telgsümmeetria rikkumine levimissuuna suhtes. Laineid, kus esineb mingi eelistatud võnkumiste suund, nimetatakse polariseerituiks. Polariseerida saab ainult ristlaineid! Füüsikas eristatakse järgmisi polarisatsiooni liike: 1. Lineaarne polarisatsioon 2. Elliptiline polarisatsioon 3. Ringpolarisatsioon Lineaarselt polariseeritud valguse puhul võnguvad kõikide valguslainete elektrivektorid samas sihis. Tasandit, mis on määratud valguslaine levimissuuna (kiire) ja elektrivektori võnkesihiga, nim polarisatsioonitasandiks, sellisel polarisatsioonil tekib tasalaine.
§47. Laine kirjeldamine. Kui elastse kk.-na (tahke, vedela, gaasilise) ühes kohas panna kk.-na osakesed võnkuma, hakkab see võnkumine osakeste interaktsiooni tõttu levima osakeselt osakesele teatud kiirusega v. Võnkumiste ruumis levimise protsessi nim. laineks. Laine levimisel kk.-nas ei kandu kk.-na osakesed lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Olenevalt võnkumiste sihi ja laine levimissuuna vastastikusest asetusest eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk.-na osakesed laine levimise sihis, ristlaines- risti laine levimise suunaga. Mehaanilised ristlained saavad tekkida vaid niisugustes kk.-des, kus esineb takistus nihkedeformatsioonile, seepärast võivad vedelates ja gaasilistes kk.-des esineda ainult pikilained. TASALAINE võrrand- fun. kuju tasalaine korral, oletades, et võnkumised on harm.-ed. Suuname koordinaatteljed nii, et x- telg ühtiks laine levimise suunaga, siis on
annaabi.ee 
