pakkelehega, millel on kogu info saaja ning saatja kohta, info kauba ning koguste kohta. 6.Saadetiste pealelaadimine toimub lähetusalal, õigeaegselt. Vastata järgmistele küsimustele: 1.Miks tehakse terminalides ja ladudes sagedasti cross-dockingit? 2.Milline erinevus on tükikaupade, täisaluste ja osakoormate cross-dockingil? 3.Millised eeldused peavad olema täidetud ristlaadimise läbiviimiseks? 4.Millist kasu on võimalik saada ristlaadimisest? 1. sest cross-docking aitab saavutada kokkuhoidu veokuludes. 2.Tükikaubad tuleb eelnevalt sorteerida, paigutada kaubaalustele. Vajaduse korral seotakse kaubad pakkekilega. Seega on tükikaupade cross-dockingul rohkem käsitlemist. Täisaluseid ei ole vaja lahti võtta, seega nende puhul on vajalik vaid paigutus vastvõtualalt loovutusalasse. 3.Eeldused, mis peavad olema täidetud cross-dockingu teostamiseks: Saabuvad pakkeüksused peavad olema korralikult markeeritud;
8. Miks on kasulik osutada teatud lisaväärtusteenused kohe kaupade mahalaadimise ja vastuvõtukontrollimise käigus? 9. Millisel juhul pole otstarbekas paigutada kaupa kohe pärast vastuvõtukontrolli hoiukohtadele? Miks? 11.11. Ristlaadimine Cross-docking'it ehk ristlaadimist kasutatakse ladudes ja terminalides üha rohkem. Toi- mingu eesmärk on saavutada veokulude kokkuhoid. Paljudes ladudes on saanud ristlaadimisest igapäevane rutiinne laotoiming. Ristlaadimine suurendab küll veidi kauba käsitsemise kulusid, kuid aitab säästa veokulusid mitu korda. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest. Ühes terminalipiirkonnas asuvatelt tootjatelt võetakse veoühikule tootjate segaalus, kus on saadetisi kõigile sihtterminali piirkonnas asuvatele klientidele. Vastuvõtuterminalis laadi- takse kaup vastuvõtualale ja sorteeritakse eraldi kliendisaadetisteks
ilma neid vahepeal ladustamata või minimaalse ladustamisega, tavaliselt vähem kui 24 tunni jooksul. Vastuvõetud kaubad liigutatakse sageli otse vastuvõtualalt lähetusalale. Ristlaadimise eesmärgiks võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine saatmiseks erinevatesse sihtpunktidesse või erinevatest lähtepunktidest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtpunkti suunduvale veovahendile. Tavaliselt kaasneb sellega saadetiste, pakkeühikute või kaubaartiklite sorteerimine. Ristlaadimisest on erinevaid variatsioone. Keerukuse järgi võib ristllaadimistegevusii jagada kolmeks: · Cks käsitlemine kaupu käsitletakse ainult üks kord, võttes need saabunud veovahendilt vastu ja laadides otse väljuvale veovahendile. Kasutatakse, kui esmaseks eesmärgiks on kaubavoogude võimalikult küre liikumine · Kaks käsitlemist Kaubad võetakse vastu ja jäetakse laadimisalale, seejärel laaditakse väljuvale veovahendile
hoiukohtadele? Miks? 11.11. Ristlaadimine Cross-docking’it ehk ristlaadimist kasutatakse ladudes ja terminalides üha rohkem. Toi- mingu eesmärk on saavutada veokulude kokkuhoid. Paljudes ladudes on saanud ristlaadimisest igapäevane rutiinne laotoiming. Ristlaadimine suurendab küll veidi kauba käsitsemise kulusid, kuid aitab säästa veokulusid mitu korda. Cross-docking koosneb vastuvõtust, sorteerimisest ja lähetamisest. Ühes terminalipiirkonnas asuvatelt tootjatelt võetakse veoühikule tootjate segaalus, kus
annaabi.ee 
