abil. Missugune maastikujoone pikkus vastaks samadele lõikudele 1:10 000, 1:5000 ja 1:2000 kaardilehel? Tulemused kanda tabelisse. Lahendus: Kui kaardi mõõtkava on 1:50 000, siis vastab 1 cm kaardil 500-le meetrile looduses. Kui mõõtkava on 1:25 000, vastab 1 cm kaardil 250-le meetrile looduses. Kui on vaja leida sellisel kaardil 10,7 cm joone pikkusele vastavat pikkust looduses, tähistan tundmatu pikkuse x-a. Seega: m Kasutades ristkorrutist saan: ehk Samal põhimõttel leian järgmised väärtused. Tabel 1.1 Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) 1-2 10,7 2675 1070 5350 214 2-3 5,45 1363 545 2725 109
1 Mõõtmised topograafilisel kaardil I Ülesanne 1. Märgin kaardile kolm punkti ja tähistan need vastavalt tähtedega A, B ja C. Seejärel mõõdan joonlauaga kaardil punktidevahelised kaugused ning arvutan, kui palju vastaksid kaardil mõõdetud lõigud looduses, kui mõõtkavad on 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ning 1:2000. Arvutamiseks leian kõigepealt, kui mitmele meetrile looduses vastab üks sentimeeter kaardil. Kasutades ristkorrutist leian otsitavad väärtused (Näiteks: 1:25 000, 1 cm = 250 cm; (7,5*250)/1=1875 (cm)). Joon Pikkus (cm) 1:25 000 (m) 1:10 000 (m) 1:50 000 (m) 1:2000 (m) A-B 7,5 1875 750 3750 150 B-C 9 2250 900 4500 180 C-A 7 1750 700 3500 140 Ülesanne 2.
Arvutan mõõtkava, kus klassi pikkuseks oleks ~10 meetrit. Saan, et mõõtkava on 1:50. Seejärel leian baaspunktid PP-3 ja SM-6 väärtused, lahutades vastavalt y-koordinaadist Y min ja x- koordinaadist Xmin: PP-3: X = 6475557,035 6475551 = 6,035 (m) Y= 657537,628 657538 = -0,372 (m) SM-6: X = 6475550,609 - 6475551 = -0,782 (m) Y= 6575475,200 657538 = 7,2 (m) Arvutan saadud baaspunktide väärtused cm-sse vastavalt mõõtkavale 1:50 kasutades ristkorrutist: PP-3: X= , Y= SM-6:X=, Y= Joonestan baaspunktid joonisele, võttes joonestamisel arvesse, et X ja Y väärtust cm-s mõõdetakse kõige alumisest vasakpoolsest ristikesest. Samas tuleb meeles pidada, et x-i loetakse vertikaalteljelt, y-t horisontaalteljelt. Tõmban abijoone PP-3 ja SM-6 vahele. Seejärel arvutan kõigi eelmises praktikumis mõõdetud punktide (1-15) väärtused meetrites sentimeetritesse vastavalt oma mõõtkavale 1:50. Näiteks punkti 2 kaugus 2,514 m, ristkorrutisega saan
121,52838:2 60,76 60,8 m2. Seega on paberil punktidega ühendatud ruumi pindala 60,8 m2. Ülesanne 2. Töö ülesandeks on määrata kaardil piiritletud maatüki pindala graafiliselt. Selleks jaotan ma saadud kujundi üldtuntud geomeetrilisteks kujunditeks, antud juhul piisab joonega poolitamisest, et tekiks kaks kolmnurka. Kuna kolmnurga pindala valem on S=, siis leian a ja h väärtused joonlauaga jooniselt mõõtes, seejärel arvutan väärtused meetrites, kasutades mõõtkava 1:166 ning ristkorrutist. Mõlema põhjaks on sama sirge, seega a=7,5 cm ning alumise kolnurga kõrgus on h1=2,6 cm ning ülemise kõrgus h2=3,3cm, seega: h2=, h1= ning a=. Kasutades valemit S= leian, et P234,10 m2, P1 26,87 m2 ning nende summa P=34,10+26,8760,97m2. Seega on graafiliselt pindala määramisel piiritletud klassitüki pindala 60,97m2. Ülesanne 3. Töö ülesandeks on pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine elektronplanimeetriga.
xx tähendab antud joonise puhul 63 (meetrit). Näiteks punktide 3 (63,45 meetrit) ja 4 (62,96 meetrit) vahele mahub 2 horisontaali: 1 väärtusega 63,25 (m) ja teine horisontaal väärtusega 63,00 (m). Horisontaalide määramisel kahe punkti vahele võib tekkida ka olukordi, kus mõnda kohta ei teki üldse horisontaali! Arvutan horisontaali 63,00 paigutuse oma joonisel: h=63,45-62,96=0,49 (meetrit) 4 cm=0,49m x cm= 0,04 m Kasutan ristkorrutist: x= Seega on punktist, mille väärtus on 62,96 meetrit, horisontaal ,väärtusega 63,00 meetrit, 0,3cm kaugusel. Toimin sarnaselt ka kõigi teiste horisontaalidega, märgin need oma joonisele ning ühendan joonega. Seejärel kirjutan peale horisontaalide väärtused, mille 'jalg' on kahanemise suunas. 8
leidmisega. Erinevused seisnevad selles, et nüüd tuleb väärtused leida punaselt raamistikult ning punktist raamini tõmmatud joon peab olema paralleelne sinise raamistikuga, mis on kõver teiste joonte suhtes. Tuleb ka tähele panna, et kriipsukeste vahe B-teljel on 3,7 cm (= 1' = 60 '') ja L- teljel 1,9 cm (= 1' = 60''). Näiteks punkti A puhul on tõmmatud joon 59 °25' ja 59° 26' vahel ning joon on lõunapoolsest kriipsukesest 2,1 cm kaugusel. Kasutan ristkorrutist, kus 2,1 cm = x '' ja 3,7 cm = 60''; x = (2,1*60)/3,7= 34''. Seega on A B-koordinaadi väärtus 59°25'34''. Toimin sarnaselt L-teljega. Tabel 1. Kolme punkti geodeetilised ja ristkoordinaadid. Punkt B L X Y A 59°25'34'' 25°35'53,7'' 6588750 590900
Ristkülikusse, punktidevahelised kaugused, saan väärtused vastavalt antud ülesande tabeli viimasest lahtrist (vt. tabel 2). Kasti märgitud punktidevaheline kaugus sõltub otseselt sellest, kui suur on punktidevahelise kauguse väärtus mida pikem on kahe punkti vaheline kaugus, seda suurem on ka ruum ristkülikus. Selleks, et andmeid punktidevahelise kauguse ristkülikusse kanda, pean need esmalt sentimeetritesse saama, kasutades selleks eelnevalt arvutatud mõõtkava 1:5000 ja ristkorrutist. Näiteks ristküliku esimese kasti B-2 saan: 1cm=50 m x = 200 m, 4 (cm) Seega on esimese kasti suurus punktidevahelise kauguse kastis 4 cm ehk 40 mm. Toimin ülejäänud joonepikkustega samamoodi. Pikiprofiili joonestamisel teen joonisele X- ja Y-telje, Y-telje pikkus on sama mis punktidevahelise kauguse kastil ehk siis 18,4 cm, X telje pikkuse arvutan vastalt oma vajadusele. Kuna suurim kõrgus on 92,13 m ja väikseim 62,5 m, siis nende vahe on ümardatult 92-65=30 m.
Gaasi rõhk büretis (võrdub õhurõhuga kui vee nivood on samas tasapinnas) Püld = 100400 Pa Temperatuur t° = 21 °C = 273,15 + 21 = 294,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril t° PH2O = 18,7 mmHg = 2493,13 Pa 6. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan vesiniku rõhu. pH2 = Püld pH2O = 100400 Pa 2493,13 Pa = 97906,87 Pa Vastavalt Daltoni seadusele, viin vesiniku mahu normaaltingimustele: Reaktsioonivõrrandi põhjal, kasutades ristkorrutist, leian magneesiumi massi Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Minu tulemus 5,64mg Õige tulemus 6,7 mg Arvutan suhtelise vea: 7. Kokkuvõte Määrasin magneesiumi tüki massi reaktsioonis eralduva vesiniku mahu põhjal. Suhteline viga oli 15,82 % sellepärast, et unustasin büretid samale tasemele viia enne nivoo näidu ülesmärkimist.
10 000*0,06=600 kr kogumispension 10 000*0,02=200 kr kinnipeetava tulumaksu arvutamine (10 000-600-200-2250) *0,21=1459,95 1460 kr netopalga arvutamine 10 000-600-200-1460=7740 kr Tööjõukulud on 10 000 ja Karinile makstakse 7740 kr . ÜLESANNE 5-12 Ettevõtte tulumaks. Ettevõte otsustas maksta dividende 35 000 kr. Kui palju peab maksma tulumaksu ning kui suur on raha väljaminek kokku dividendide maksmise tõttu? 35 000 - 79% tulumaks - 21% 100%-21%=79% ristkorrutist kasutades : tulumaks =35 000*21/79=9303,799304 kr Ettevõte peab välja maksma 35 000+9304=44 304 kr 35 000 krooni on raha väljaminek ja 9304 krooni on tulumaksu summa . ÜLESANNE 5-13 Käibemaks, tulud ja kulud. Ettevõte ostis toiduaineid, millest valmistas salati. Toiduainete eest esitati ettevõttele arve 400 kr + käibemaks 72 kr, kokku 472 kr. Toiduainetest valmistatud salati müüs ettevõte hinnaga 550 kr + käibemaks 99 kr = 649 kr.
annaabi.ee 
