muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. 1) Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse)
3)Mille tõttu toimusid Rooma riigis kristlaste tagakiusamised?(2) Vastused: 1)Palestiinas. 1.Juudi rahvas arvas, et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Juudid ei olnud rahul võõramaise ülemvõimuga. 2. Uskumus, et kõik on võrdsed. 2)Ristiusu õpetus ise – kõik on Jumala ees võrdsed ning see meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3)Apostlite – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. Roomas levinud usundid – Erinevad usundid olid põimunud - elu pärast surma. Religioonipoliitika – Rooma riik ei teinud takistusi teistele religioonidele. See ei pakkunud osadele inimestele seda, mida nad tahtsid. See religioon oli formaalne – usulisi tundeid vaja väga ei olnud. Selline religioonipoliitika osasid ei rahuldanud. 4)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes. Inimesed arvasid ka, et nad ohverdavad oma jumalateenistustel inimesi
Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise – põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus – nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb aluse rooma ristiusu kogudusele, Paavst Peetrus; Paulus- kärsitu, levitas Kreekas; Judas- Kristuse reetja) 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Keisririigi alguses kiusati kristlasi taga, sest nad tunnistasid ainult ühte jumalat, nad keeldusid
Markus, Johannes Ristiusu levikule aitasid kaasa järgmised asjaolud: 1) Rooma riigi salliv suhtumine religioonidesse (religioonipoliitika), vallutatud rahvaste usuellu roomlased reeglina ei sekkunud. 2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite (Kristuse 12 jüngrid) tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. (Tuntumad on nt Peetrus- Roomas, paneb aluse rooma ristiusu kogudusele, Paavst Peetrus; Paulus- kärsitu, levitas Kreekas; Judas- Kristuse reetja) 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Keisririigi alguses kiusati kristlasi taga, sest nad tunnistasid ainult ühte jumalat, nad keeldusid
annaabi.ee 
