käisid eestlased siiski avalikult pühades kohtades ohverdamas. Nõidade tagakiusamise kampaania kujutas endast üht osa Rootsi valitsus- ja kirikuvõimude poliitikast Eesti ala elanikkonna alistamiseks, mida viidi ellu nii sunnimaisuse seadusandliku kehtestamise kui ka kirikliku distsipliini tugevdamise teel. Kirikuõpetajate ja visitaatorite formuleeringud ei jäta kahtlust, et tegemist polnud katoliku usu taaselustamisega, vaid mingite ristiusueelsete rituaalsete talitlusetega. Rootsi võimud, balti aadel ja baltisaksa luterlik kirik asusid püha innuga seda vastupanu murdma. Eesti alale iseloomulikuks võib lugeda asjaolu, et luterliku ideoloogia ägeda propageerimise ja nõiaprotsesside aeg kujutas endast ka esimest intensiivset ja massilist ideoloogilist pealetungi eesti rahva vaimseks orjastamiseks. Hoolimata kõigist ponnistustest ei läinud politesi- ja kirikuvõimudel
tõkestamiseks kutsus Riia peapiiskop 1422.aastal Valka kokku Liivimaa maapäeva (Landtag). Nelja seisuse (piiskopid,vaimulikud,ordu,vasallid, linnade esindajad) esinduskogu käis koos ebaregulaarset Valgas või Wolmaris. (lk.53 vaata üle!) Linnad, kaubandus ja talupojad - Enne ristisõdijate saabumist ei olnud Baltimaades ühtegi linna. Keskaja lõpuks oli Liivimaal aga 15 linna. Ainult üksikud neist olid seotud ristiusueelsete linnamägede või kaubanduskeskustega. Riia oli esimene (Visby linnaõigused 1220, 1290.aastast Hamburgi linnaõigus). Tallinn võttis kasutusele Lübecki linnaõiguse ja sellele järgnesid teised Eestimaa linnad. Leedu linnad said linnnaõiguse alles pärast ristiusu omaksvõtmist 14.sajandi lõpul. Esimene oli Vilnius (Magdeburgi linnaõigus). - Linnade kodanikud- pürjelid - Linnasid valitses linnanõukogu ehk raad, mille liikmed koopteeriti eluajaks linna
annaabi.ee 
