Kordamine eesti keele eksamiks
Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised
reeglid:
1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-
gu;
2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist
järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti;
3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-
lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri
silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide;
4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-
u, hoi-us-te;
5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-
a-laps;
6. võõrsõn...