Viljandi
Hansa kaupmehed tahtsid ristisõdijate toel saada oma kätte kogu kaubanduse Eesti
sisemaa maanteedel ja jõgedel. Need olid kaugkaubanduse suunad: Pärnu - Viljandi - Tartu -
Pihkva - Novgorodi veetee ning Riia - Viljandi - Tallinna maantee. Peale Daugava suudmes
Riia linna rajamist 1201. aastal said hansa kaupmehed edasitungil itta kindla tugipunkti.
Järgnevatel aastatel Gotlandi ja Põhja-Saksa kaupmehed varustasid ristiretketest osavõtjaid
laevadega ja pidasid tihedat ühendust Riiaga.
1478-ndatel aastatel kaotas Novgorod Moskvale oma iseseisvuse. 1481. aasta
kevadtalvel, 1. märtsil alustasid Ivan III saadetud Pihkva, Novgorodi ja Moskva ühendväed
Viljandi linna ja linnuse piiramist. Linnas süttisid hooned, nende hulgas ka Viljandi raekoda
koos raearhiiviga. Linnust venelased vallutada siiski ei suutnud. Viljandi linn taastas
sõjapurustused
annaabi.ee 
