olevat - normannid saksidega, kristlased juutidega, lihtrahvas feodaalidega ja feodaalid omavahel. Põikpäist feodaalijõuku juhib kuningas Richard Lõvisüdame vend John, kes on venna äraolekul haaranud võimu. Üks lõik sellest Ivanhoe 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lõvisüdameks, elu pärast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus või surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Püha Maale. Ristiretked olid ususõjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi äraolekuaja.
Ingen undgår mig." (Surm) ,,Det sjunde inseglet" või eesti keeles ,,Seitsmes pitser" on Ingmar Bergmani, Rootsi ja terve maailma kinokunsti suurkuju, üks tuntuimatest teostest. Vägagi filosoofiline film linastus esimest korda aastal 1957 (www.ingmanbergman.se, 5.11.2011). ,,Det sjunde insegleti" tegevustik toimub keskaegses Rootsis. Äsja on puhkenud katk ning inimesed räägivad maailmahukust ja igavesest kannatusest. Rüütel Antonius Block (Max von Sydow) naaseb ristiretkelt ning kohtab oma teel Surma (Bengt Ekerot). Rüütel pakub välja mängida malet ja kui ta võidab Surma, saab ta edasi elada. Seejuures otsib Block vastuseid küsimustele ja kahtlustele jumala olemasolu ning elu kohta. Tema abiline Jöns (Gunnar Björnstrand) on aga vastupidiselt Blockile uskmatu ja irvitab nii jumala kui surma üle. Block teab, et tegelikult surmast pääsu ei ole, kuid tahab teha veel midagi head enne lahkumist. Mäng käib edasi ning samal ajal Block rändab koos kaaslasega
Theodor Tombach, 9.b AUTOR JA PEALKIRI: Sir Walter Scott "Ivanhoe" THTSAMAD TEGELASED: Ivanhoe Rebecca Rowena Prints John Maurice De Bracy Cedric the Saxon Isaac of York Lucas de Beaumanoir Conrade de Montfichet Waldemar Fitzurse Aethelstane Wamba Gurth Locksley Must rtel PHIPROBLEEM: 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lvisdameks, elu prast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus vi surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Pha Maale. Ristiretked olid ususjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi raolekuaja. Richard ja John olid Plantagentid, kuuludes Prantsuse kuninglikku suguvssa. Saksid ja normannid olid tlis. Kaks rtlit olid judnud tagasi Phalt Maalt ja nad ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salga ees lbi Sheffieldi kla lhedal asuva Sherwoodi metsa. Rtlid Brian de Bois-Guilbert
kodus pigem selliseid, mida kaupluseriiulitel ei leidu. Kuigi puuviljahoidiste täpne päritolu on seniajani selgitamata, on teada, et moosid, Ïeleed ja puuviljahoidised on inimkonna laual juba kaua olnud. Juba teadaolevalt maailma esimeses, 1. sajandist pärineva Rooma gastronoomi Marcus Gavius Apicuse kokaraamatus leidub puuviljahoidiste retsepte. Moosi tegemine ongi ilmselt alguse saanud Lähis-Ida maadest, kus suhkruroog looduslikult kasvab. Arvatakse, et Euroopasse tõid moosi ristiretkelt koju pöörduvad sõdalased. Hilisel keskajal olid moosid, zeleed, marmelaadid ning puuviljahoidised Euroopas juba väga populaarsed. Ettevalmistused moosi keetmiseks Purkide pesemine Enne moosi keetmist küüri köök ja purgid puhtaks. Kui purgid küüritud, aseta need külma praeahju, keera temperatuur 150 kraadi peale ning kuumutada purke 20 minutit. Ahjutemperatuur ei tohi ületada 175 kraadi, kuna siis võivad purgid puruneda. Kuumutatud purgid aseta puhtale froteerätikule
annaabi.ee 
