Ristiusu kirik varasel keskajal. Hilises Rooma keisririigis oli kirikul suur tähtsus. Kristlasi ühendas katoliku kirik (kreeka keeles tähendab üleüldist) algselt kogu ristirahvast hõlmav kirik; 1054.a. suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ning paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Kirikust sai ka antiikkultuuri alalhoidja. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskopp, mis tähendas järelevaatajat. Erilise tähtsuse omandas Rooma peapiiskopp, keda hakati kutsuma oma isaks (ladina keeles papa) ehk paavstiks.
Keskaeg- mõisted katoliku kirik- algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile allv kirik. Munk- Jumala teenmisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud mees, elab kloostris. Nunn- Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud naine, elab kloostris. Abt- mungakloostri ülem Abtiss- nunnakloostri ülem misjon- ristiusu levitamine paganate hulgas klooster-munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamiselt kultuurikeskused Lääne-Euroopas Kirikuriik- paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin lään ehk feood- maavaldus, mille feodaal sai kasutamiseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma. Feodaal (läänimees, vasall)- feoodi ehk lääni saaja, kes andis selle eest isandale (senjöörile) truu...
· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas
Ristisõjad olid teise aastatuhande alguses toimunud sõdade laine, mille eesmärgiks oli kristluse mõjuvõimu suurendada ning uskmatuid alasid enda alla haarata. Ristisõdade idee algatas paavst Urbanus II, kelle kõne ärgitas ristirahvast tõusma ja minema oma usku jagama. Tegelikuks põhjuseks oli aga paavsti soov haarata kristliku maailma juhtohjad. Samuti oli aadlikel soov end kasulikult rakendada feodaalsüsteemi toimimisel selgus, et nooremad pojad jäävad tihti tegevuseta ja neil oli vaja sõjalist tegevust. Ristisõdu oli kokku seitse ning kokkuvõttes olid need eurooplaste jaoks väheedukad. Ristisõdijate peamine eesmärk oli tagasi vallutada Jeruusalemm, mida peeti kõige pühamaks piiblis mainitud paigaks
Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma. Jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus kroonis paavst Karl Suure frangi ja rooma ülikute silme all keisriks. Nii oli keisrivõim Lääne-Euroopas taastatud. Keskaegsete arusaamade järgi pidi keisririik ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Karl Suur, kelle võimule allus suur osa Lääne-Euroopat, oli seega oma tiitli õigusega ära teeninud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik
paljude maade üle ja suutis rahvaid ristiusku pöörata. Suure osa oma valitsusajast veetis sõjaretkedel kaitstes riigipiire ja allutades uusi rahvaid frankide võimule. Saksidega pidi ta sõdima ligi 30 aastat, et nad vallutada ja ristiusku pöörata. Ta vallutas itaalia valitsusaja algul ja Gallia päris ta juba oma isalt lisaks kuulus talle ka tänapäeva saksamaa. Tal olid head suhted Rooma paavstiga ning paavst kroonis ta keisriks. Keisririik pidi ühendama kogu ristirahvast ja keisrit loeti kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Kuna Karl Suure võimule allus suur osa Lääne-Euroopast, peetigi teda Lääne-Rooma keisririigi taastajaks. 24. iseloomusta Karl Suure Keisririiki. Ta pidas lugu kultuurist ja haridusest ning kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis oma õukonna kultuurikeskuseks. Karl Suure aeg oli kõige viljakam periood varase keskaja kultuuris.
Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne õige uskumine. Hereesia ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile
Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud – Jahhe ja Jehoova. Erinevused: kristlus üle maailma, judaism juutide seas,erinevad jumalad: jahve ja jehoova, erinevad pühakirjad. Mõisted: Kirik- pühakoda, organisatsioon. Katoliiklik- kogu ristirahvast hõlmav kirik. Alates 1094 Rooma paavstile alluv. Diötsees- piiskopile alluv piirkond. Metropoliit- peapiiskop Sinod- kirikukogu, et otsustada kõige tähtsamaid kirikuasju. Dogmaatika- usutõed e põhimõtted, mille üle ei vaielda. Ortodoksne – õige uskumine. Hereesia – ketserlus on kirikuõpetusest kõrvale kaldumine. Araanlus – üks ketserlus liik. Rõhutab, et kristlusel on vaid inimlik loomus. Askees – liha suretamine. Loobumine naudingutest ja söögi viimine miinimumile
Rüütliordude nimes seisneb tihti sõna „hospidal“. See tuleneb sellest, et neis hoolitsetakse tihti haigete palverändurite eest. Hiljem kujunesid need sõjalisteks organisatsioonideks. Teiseks lähtekohtadeks sõjaliste ordude tekkimisel on munklus. Kui munkade töö on palvetamine, jumalateenistuse pidamine, lugemine ja kirjutamine, siis vaimulik rüütliordu on samasugune ordu, mis on andnud kuulekuse ja kasinuse tõotuse, kuid kelle ülesanne on kaitsta ristirahvast. Neid rüütliordusid oli terve rida. Olulisemad nende hulgast oli Templiordu (koosnes prantslastest, loodi 1118. aastal), johaniitide ordu (itaallastest koosnev, loodud 1130. aastal) ja Saksa ordu ehk Teutooni ordu (koosnes sakslastest, loodud 1198. aastal). Seega olid nende ordu liikmed nii rüütlid kui ka mungad korraga. II ristisõda (1147-1149) XI sajandi lõpul Esimese ristisõjaga saavutatud edu ei püsinud kaua. Peagi õnnestus seldžukkidel osa kaotatud aladest tagasi võtta
küsimus on, kas see päriselt ka nii oli? 1 12. sajandil kasvas kirja kasutamine ’Ristirahva vaenlased’Keeled, murded ja rahvastevaheline kommunikatsioon. Kaasaja ja ajaloo mõistmine, ideed maailmariikidest ja maailmaajastutest. Rahvust nagu me seda tänapäeval mõistame, keskajal ei olnud. Pigem oli tegemist õiguskogukondadega, mis ei tähendanud tingimata etnilist kogukonda. Eurooplasi mõisteti kui ühtset ristirahvast, ühine osa oli kristlus, ladina keel ja sarnased sotsiaalsed mudelid. Euroopa kui mõiste ei omanud tähtsust. Keskajal usuti, et ollakse viimase ajastu inimesed enne maailmalõppu. Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu, kes võis tulla kohe. Püha Hieronymos eraldas 4 suurt perioodi: Babüloonia, Pärsia, Kreeka, Rooma. 6. sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus
peamiselt Itaalia kaupmeeste kätte. Kirik ja keisrivõim: Keskajal usuti, et Jumal on maailma kõik juba ammu paika pannud nii nagu tarvis ja selle muutmine tähendaks Jumala tahte vastu astumist. Kogu ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Esimene seisuv oli vaimulikud ja nad pidid hoidma sidet jumalaga ning kõigi eest palvetama. Kõrgeimaks vaimulikuks LääneRoomas peeti Rooma paavsti. Talle allusid kõik vaimulikud. Aadlikud oli teine seisus. Nemad pidid ristirahvast kaitsma ja ristiusu eest võitlema. Aadlikud esindasid ilmaliku võimu. Neist kõrgeim oli keiser. Kõik ülejäänud ehk siis lihtrahvas moodustas kolmanda seisuse, kellel tuli kogu ühiskonda tööga ülal hoida. Iga inimene teadis oma kohta. Ka siis, kui elu oli raske, ei kiputud nurisema. Usuti, et Jumal on nii määranud, siis on see ka hea.
- Keskajaga seostatakse feodalismiga - See on puhtalt tehniline termin, mis tuleneb sõnast feudum. Seega feodalism on seotud omandisuhetega. Selle ideloomulikud tunnused ühiskonnatüübina: seisused jagunevad klassidesse, aadel ühiskonna tipp, ehk aadli võim. Võim killustub. - Teisest kitsamast küljest peetakse selle all silmas läänikorda. - Väga iseloomulik oli feodalism kõrg-keskajal - Eurooplasi defineeriti kui ühtset ristirahvast - Ida kirkikuga suhted 1054 purunesid, kui kirikujuhid teineteist kirikuvandealla panid. - Ühine osa oli keskaegses euroopas kristlus, ladina keel, sarnased sots. Mudelid ja võimualade kujunemine, millest hiljem saavad rahvusriigid. Keskaja allikad Kesksel kohal kirjalikud allikad: - Allika väärtus sõltub meie küsimuse asetusest - Allikad pole mõeldud allikaks, vaid nad muutuvad selleks ajaloolase käes - Nende ül. On vastata meie küsimustele
kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik keiser Caesari nimest (vanaajal hääldati ,,kaisar") tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus Keskriigid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks
kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik keiser Caesari nimest (vanaajal hääldati ,,kaisar") tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus Keskriigid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks
kartaagolased Vahemere lõunarannikule Põhja-Aafrikasse 814. a eKr foiniiklaste rajatud suure ja võimsa riigi ning selle pealinna Kartaago elanikud, tuntud meresõitjad ja kardetud sõdalased kastikord aarjalaste ühiskonnakorraldus, milles inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e kasti ja neist väljapoole jäid nn puutumatud e kastivälised katedraal ehk toomkirik; piiskopkonna peakirik katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine) kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik keiser Caesari nimest (vanaajal hääldati ,,kaisar") tulnud valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Augustus Keskriigid Esimeses maailmasõjas Antandi vastu sõdinud riigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria ketser paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks
me ei tea, kes need paganlased olid. Sigtunat siiski ei hävitatud nagu väidab Eesti ajaloomüüt. 12.-13. sajandist pärit "Taanlaste vägiteod" on mainitud eestlaste röövkäigud 1170. aastatel. Et need käigud ilmuvad allikates nendel aegade võib järeldada, et neid retki enne ei olnud? Saagakirjutamine algabki alles sel ajal. Mil määral ka kristlus võis olla enen ristisõdade ajajärku levinud Baltikumis - 12.-13. saj vastandatud pilt paganarahvast ja ristirahvast on ülepingutatud. On loogiline eeldada, et piirkonnad mis olid seoses kristlike naabermaadega, olid kokku puutunud kristlusega. Sellele viitab ka see, et eesti k kristlik terminoloogia on laenatud eesti k juba enne ristisõdade ajajärku - laenatud alam-saksa k, rootsi k. Nii eesti ja läti k on kristlik sõnavara, mis on laenatud vana-vene riigist - niisiis see kristus oli varem tuntud - nt eesti rist, paavst, ristimine - läti keeles selliseid sõnu rohkem. Ka Henriku kroonika järgi
annaabi.ee 
