Missa · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. · Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. · Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus lauldakse altarirituaali ajal
MISSA Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament – Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab ette vaimulik altarirituaali käigus ning sakrament jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Armulaud on kristlase jaoks Issanda söömaaeg. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Lõpetus – armulauale järgneb vaikus järelemõtlemiseks, süvenemiseks ja palvetamiseks
Armulaua kõige algsem nimetus kirikus oli leivamurdmine, mis tuletab meelde, kuidas Jeesus pühitses paasapüha. See oli eelaimdusena, et Teda murtakse meie eest, et meil oleks igavene elu. Pühakiri ütleb ka, et algkristlased tundsid ülestõusnud Issanda ära "leivamurdmisest" (Lk 24:35). - Armulaud on ühtlasi Issanda kannatamise ja ülestõusmise mälestamine. See on püha ohver, mis muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri meie eest ning mis sisaldab kirikupoolset ohverdust. - Seda sakramenti nimetatakse ka euharistlikuks kogunemiseks, et rõhutada: armulauda pühitsetakse ustavate kogunemisel, kes on kiriku nähtav väljendus. See on ka püha ja jumalik liturgia, kiriku liturgilise elu süda, ning "pühim sakrament, kuna see on sakramentide Sakrament." Armulaud on ühtlasi püha osadus (kommunioon), kuna see ühendab meid Jeesus Kristusega ja liidab meid tema ihuks, kirikuks
Passioon on veel üheks vokaalsümfooniliseks suurvormiks. Ladina keeles tähendab passioon kannatust. See on vaimulik oratoorium koorile, solistidele ja orkestrile, mis põhineb evangeeliumi tekstil ja võib seepärast kanda pealkirja kas Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese passioon. Passioon erineb oratooriumist vaid oma kindla sisu poolest. Passioonide teemaks on Kristuse kannatused. Seda akantakse ette kirikutes Suurel Reedel, mil usklikud elavad mõttes läbi Kristuse piinad ja ristiohvri. Kontsertteosena esitatakse neid väljaspool kannatusaega. Barokiajastul kasutati passioonides suuri tempokontraste. Samuti kasutati järske piano ja forte vaheldumisi. Kui varem esitati heliteosed enam-vähem ühtlase kõlategevusega , siis nüüd hakati rakendama kõla paisutamist ja kahandamist. Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone. Passioonides tõusis esikohale meloodia. Barokiajastul väljendab teose
mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine). Missa ülesehitus on põhihoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega leotakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsam kiriklik sacrament (jumalikku armu vahendav püha talitus)- Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Armulaua valmistab vaimulik ette altarituaali käigus ning sakrament, s.o leib ja vein, jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel. Missal lauldavad liturgilised laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa proprium), ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinarium). Alates 14. sajandist on ordinariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis
Sageli ole selline laulmine seotud vaba improvisatsiooniga ja nii võis hulgakesi koos lauldes lisanduda ka mitmehäälsuse elemente. II aastatuhandel sai kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne- Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus ning armulaualiturgia keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8. sajandiks suurenes
ühehääselt. Sageli ole selline laulmine seotud vaba improvasitsiooniga js nii võis hulgakesi koos lauldes lisanduda ka mitmehäälsuse elemente. II aastatuhandel sai kloostrite ja kirikute ühehäälne laul aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale. Traditsioonilise kristliku kiriku kaks põhilist jumalateenistuse liiki on tunnipalvus ja missa. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgia keskmes on õpetus ning armulaualiturgia keskmes Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele (nn missa prooprium) ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel (nn missa ordinaarium). Alates 14. Sajandist on ordinaariumi osad koondatud terviklikuks muusikaliseks tsükliks, mis kannab samuti nimetust ,,missa" ning on üks lääne kirikumuusika põhivorme. 4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA
usus. Missa ehk Kristuse taasohverdamine 1414 Armulaud on ohver. Kirik toob ohvri hüvituseks elavate ja surnud inimeste pattude eest. Selle vahendusel saame Jumalalt vaimseid ja ajalikke hüvesid. 1365 Katoliiklased usuvad, et missa on ohverdus, mille meie Issand seadis Viimsel Õhtusöömaajal. Missa kujutab Kristuse ohverdust ristil. Issanda vere valamine Kolgatal oli ülim märk tema armastusest meie vastu. 1367 Armulaud muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri, meenutades ja ellu rakendades selle vilju Kristuse ihu liikmete jaoks. Kristus, kes armulauas veretult ohverdatakse, on seesama Kristus, kes suri meie pattude eest. Missa on leiva ja veini muutumine Kristuse enda ihuks 1376 Seda Kristuse kohalolekut konsekreeritud armulauaelementides, leiva ja veini kujul, nimetatakse "tõeliseks kohalolekuks." See ei tähenda, et meie Issand ei ole kohalolev mõnel muul viisil; pigem rõhutab see tema kõige täielikumat ligiolu armulauas. Nimelt armulauas
annaabi.ee 
