San Giorgio Maggiore kirik Maile Kikerpill Ats Altmäe 2013 Üldandmed 16. saj Benediktiini kirik Basiilika klassikalise renessanssi stiilis Asub samanimelisel saarel Veneetsias, PõhjaItaalias Disainitud Andrea Palladio poolt Ehitatud 15661610 Põhiplaan Konstrukstioonid Traditsiooniline ristikujulise põhjaplaaniga kirik Üleval on kuppel Eraldi kellatorn Valge Istria kivi Fassaad Uhke valgest marmorist frontooniga ehitud fassaad Fassaadi liigendavad neli kolmveerandliitsammast, mis on festoonide abil ühendatud ning sissepääsu raamivatele kõrgetele pjedestaalidele tõstetud. Ruumiline pilt väljast Huvitavad detailid Pühendatud San Giorgiole pühak, kes oli kuulus draakoni võitmise eest Palladio uskus, et valge on värv, millega Jumal on kõige rohkem rahul
3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti 8. Tallinna vanalinnas asuvad Toomkirik, Niguliste kirik ja Oleviste kirik. Nad kõik muudeti 15.sajandil basiilikaks. 9. Minu kodukandi kirik on ehitatud keskajal (Keila Miikaeli kirik). 10. Tartu Jaani kirik on eriline kuna sel on kolmelööviline basiilika ja selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Urvaste kirik on ainulaadne, sest sel on ristikujulise ristlõikega piilarid, mis kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus.
tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms Paviljon- tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga. Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. William Robinson- aluse panija looduslikule aiakujundusele Reginald Blomfield- arvas et planeerimine on vajalik 19
Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst.
Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst.
*Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 4) Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast,et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. § 34 Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis 1) Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus 2) Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp-konvendihoone, oli pärit Preisimaalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorrulised
See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosa valmis 14. sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Lõuna- Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Kahjuks on siin keskaegsed ehitised hilisemates sõdades enamasti purustatud ja taastatud muudetud vormides. Ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsas säilinud basiilikana ehitatud maakirikus- Urvastes. Romaani stiil Gooti stiil Valitsev kuni 13.sajandi lõpuni Valitsev alates 14.sajandi algusest Iseloomulik oli hoonete massiivsus, Iseloomulik oli hoonete suurem õhulisus, paksud seinad, väiksemad aknad, seinad olid õhemad ning sageli
Tuudostiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Kroonhistoritsism, raudtee tulek eestisse- Raudtee saabus Eestisse 1870.a, Peterburg-Narva-Tallinn- Paldiski. Haruraudtee oli Keila-Haapsalu . näiteid kroonuhistoritsismist: tondi kasarmud; keila jaam puit, balti jaam paekivi. Kaarli kirik. 1670. aasta laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka ristikujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aastal 1670 4 advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuniga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696.a kaks tornkella. Vene vägede pealetungi eel 1710.a augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19-ndal sajandil mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks
Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallikaks,meremullikaks, merevasikaks, tüüdinguks, merekellaks, merenataks, nõlgiks või nälgiks. Nimi "meririst" tuleneb neljast hobuseraua- või täisringikujulisest sugunäärmest, mis moodustavad ümber tema suuava ristikujulise kujundi. See ongi valdavalt veekarva, läbipaistva kehaga olendi ainus silmatorkavam detail. Üldiselt on millimallika ehitus üks lihtsamaid, mida loomariigi esindaja puhul ette võib kujutada. Meduusi keha ehk "kummik" meenutab tagurpidi pööratud süldist alustassi. Selle alakülje keskosas asub suuava, mille ümber on juba mainitud sugunäärmetest rist. Suu juures ripnevad ka neli eeslikõrvu meenutavat suusagarat, mida rahvasuus sageli ekslikult kombitsateks nimetatakse
Plaan oli tehtud 9. saj kolmandal kümnendil. Ja pühendatud st Galli abeele. Plaan on tehtud pärgamendile, hoonete kontuurid punase ja juurdekirjutised pruuni tindiga. Tagumisele küljele on kirjutatud 12. saj Püha Martini lugu. Toulouse'i St-Sernin Ehitatud 1080-1120 romaani kirik, endise 4. saj ehitatud basiilika kohal. Seda küll nimetatakse basiilikaks, aga siiski erineb varasematest, on palju suurem võrreldes varasemate kirikutega, ehitatud peamiselt tellistest. Ristikujulise põhiplaaniga, võlvitud laega. On mitu kabelit, mis moodustavad kabelite pärja, reliikviate hoidmiseks. Uuenduseks on ümberkäik, mis võimaldab jumalateenistuse ajal paveränduritel külastada reliikviad, liikudes ringiga umber kiriku pealöövi. Transepti ristumiskohal on viiekorruseline torn. Tornitipp on 15. saj. Kesklööv on kaetud silindervõlviga, külglöövid on ribbed vault, tugipiilaritega. Conques'i St-Foy Ehitatud varasema väiksema basiilika asemele, valmis u 1120
kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem ning omaette katusega kaetud. Keskmise löövi ülemises osas olid aknad. Kuna aknaklaasi veel ei tuntud, siis katsid avasid õhukeseks lihvitud marmorplaadid, mis lasksid valgust ainult keskmisesse ossa ning kõrvallöövid jäid salapärasesse pimedusse. Löövide idapoolsesse otsa ehitati mõnikord risthoone (transept) , mille otsad ulatusid pisut kaugemale hoone seintest ja andsid ehitisele ristikujulise põhiplaani. Transepti ja kesklöövi ristumiskoht moodustas koori, kus paiknes altar. Koori taha jäi poolümar apsiid, mida muust kirikuruumist eraldas võidu- ehk triumfikaar. Kirikuhoone oli paigutatud alati ida-lääne suunas. Nii võisid varased päiksekiired läbi apsiidi akende langeda altarile. See andis hommikustele jumalateenistustele erilise sära. Varased kristlased ei osanud võlvida suurt hoonet. Sellepärast oli tolleaegne basiilika enamasti lameda
Õigeusu kirikud on seest väga rikkalikud ikoonide poolest kus on kujutatud Jeesusest, Maarjast või pühakutest. Kirikurituaalile on iseloomulik osa teenistusest pidada ikonostaasi (ikoonidest sirm kiriku esiosas) taga varjatult. Kui ikonostaasi uks avaneb, sümboliseerib see Kristuse ilmumist rahvale. (Wilkinson,P. 2009:106) Kirikute eesotsas on patriarhid või metropoliidid (kiriku kõrgeim vaimulik). Õigeusu kirikuhooned on kas ristkülikukujulised, sümboliseerides Noa laeva, või ristikujulise põhiplaaniga. Jumalateenistuse juurde kuulub kindlasti viiruk ja peaaegu kogu liturgia lauldakse või antakse tekst edasi ühel kindlal noodil (retsiteeritakse). Õigeusklikud tähistavad jõule jaanuaris ning kõige tähtsam püha on ülestõusmispüha. (Gabriel,T., Geaves,R. 2008:26-27)( Sisekaitse 2014) Õigeusu kirik ei ole mitte ühtne tervik, vaid koosneb paljudest iseseisvatest kirikutest, mis
1.1.2 Võlvid Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. 1.1.3 Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. 1.2 Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud. 1.3 Romaani maalikunst Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst.
tagastamiseks algsetele omanikele ehk õigeusklikele. Bütsantslike kirikute põhiplaanid olid äärmiselt mitmekesised. Eriti armastati kupleid ning kasutati kõiki võimalusi nende paigutamiseks. Tavaline kirikutüüp oli ristkuppelkirik. Selle põhiplaan kujutab endast lühikeste võrdsete harudega risti, mille keskosas, vahel ka ristharude kohal, kerkivad kuplid. Üldiselt koondusid bütsantsi kirikud ühe keskse, tsentraalse kupli ümber. Selliseks näiteks on ka Hagia Sophia kirik. Ristikujulise, ümmarguse või hulknurkse põhiplaaniga pühakodasid nimetataksegi tsentraalehitisteks. Tsentraalehitis saigi hiljem põhiliseks Bütsantsi kirikutüübiks, sest ta vastas kõige paremini sealse kultuuri iseloomule ja bütsantslikule ristiusule. Nii Hagia Sophia kui ka San Vitale kirikus, mis asub Itaalias, kaovad siseseinad värvilistest kividest ja sädelevast klaasist mosaiikide alla. Bütsantslased leiutasid mosaiikide
piilarid. Hoone ida poolse neljandiku moodustavad kaks eelmisest suuresti erinevat madalat ruumi ning nende peale peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus. Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt silmapastvaim kogu lääne poolset osa hõlmab kodanikesaal- 8-tahulistele saledatele piilaridele toetuvad kõrgete servjoonvõlvidega 2-lööviline ruum, mille loode võlvikusse tõuseb sirge peatrepp. Mitmeosalise profileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikeda kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põja seina kõrgete akende lintvuugistikuga taidpalendid on Tallinna hilisgootikale tüüpilised. Ida poolne raesaal on laia vööndkaarega kaheks 8-osalise servjoonvõlviga kaetud võlvikuks jaotatud piklik ruum, mida põhja seinast valgustavad kolm akent, neist keskmine teistest kõrgem. Ilmelt lihtsad on raesaaliga külgnev endine köök ja kämmerei. Praeguse hoone koht
püstitati 19.saj. lõpul( jäljendus). 12. Moska Punasel väljakul paiknev Vassili Blazennõi kirikuga on seotud legend sellest, kuidas valmistamisajal torgati silmas peast välja. Gooti 1. Gooti stiili sünniks peetakse aastat 1144. 2. Gooti stiil on saanud nime gootide hõimu järgi 16. saj. 3. Gooti arhitektuuri põhitunnuseks on vertikaalsus ( teravkaar). 4. Gooti basiilika ehitati enamasti ladina ristikujulise põhiplaaniga. Välise omapära annavad tugipiilarid ja tugikaared. 5. Jumalaema kirikul Pariisis pole tornikiivreid, kuna need olid kaks korda maha põlenud. 6. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks ala, kuhuni kuuldi kellade helinat. 7. Gooti katedraalidel paikneb roosaken kiriku keskmise portaali kohal. 8. Gooti basiilika võlvidel aitasid raskust kanda erilised tugipiilarid. 9
Õigeusu kirikud on seest väga rikkalikud ikoonide poolest kus on kujutatud Jeesusest, Maarjast või pühakutest. Kirikurituaalile on iseloomulik osa teenistusest pidada ikonostaasi (ikoonidest sirm kiriku esiosas) taga varjatult. Kui ikonostaasi uks avaneb, sümboliseerib see Kristuse ilmumist rahvale. (Wilkinson,P. 2009:106) Kirikute eesotsas on patriarhid või metropoliidid (kiriku kõrgeim vaimulik). Õigeusu kirikuhooned on kas ristkülikukujulised, sümboliseerides Noa laeva, või ristikujulise põhiplaaniga. Jumalateenistuse juurde kuulub kindlasti viiruk ja peaaegu kogu liturgia lauldakse või antakse tekst edasi ühel kindlal noodil. Õigeusklikud tähistavad jõule jaanuaris ning kõige tähtsam püha on ülestõusmispüha. ROOMA KATOLIK USK Rooma katolik kirik on suurim kristlikest kirikutest, millel on rohkem kui 960 miljonit liiget. Kiriku peana tunnistatakse paavsti, kes on Rooma piiskop ning keda peetakse
Relvadest 1) Mõõk Mõõk koosneb terast käekaitsest ehk Gardast (kaitse-Garde; en Garde-kaitsma-pr.k.) käepidemest ja tasakaalu raskusest ehk ,,Õunast". Iga mõõk, et seda oleks võimalik käitleda on tasakaalustatud nii et taskaalupunkt oleks võimalikult käekaitse ligidal. Selleks kasutatakse tasakaaluraskust käepideme lõpus ehk eelmainitud ,,Õuna". Keskaegne mõõk on kaheteraline ning ristikujulise Gardaga. Käepidet hoitakse rusikas(Hiljem, relva kaalu vähenedes pandi nimetissõrm rapiiril või pöial saablil käekaitse peale, tagamaks parema juhitavuse).Keskaegne mõõk on põhiliselt raierelv, sest selle suure kaalu, ning kilbi kasutuse tõttu on torked suhteliselt ebaefektiivsed. Mõõgad jagunevad ühekäe-, poolteisekäe ja kahekäemõõkadeks (Keskajal nende eristamiseks kasutati lihtsaid termineid: väike, keskmine ja suur)
geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms. Paviljon- tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga. Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas". Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega.
4. Küünlajalg ,,Kellukad" Esmalt võtsin ühe umbes 1100-grammise savitüki ning, olles sellest ühe viiendiku kõrvale pannud, asusin taaskord küünlajala põhiosa silindrikujuliseks veeretama. Saavutanud soovitud pikkuse ja jämedusega tüve, tõstsin selle püsti ning asusin sellele omapärasemat kuju andma, avaldades selleks sõrmedega soovitud kohtadele kerget survet. Samuti vajutasin laiemaks küünlajala alumist osa ning lõikasin sellest välja neli nurka, saades nii ristikujulise aluse. Seejärel niisutasin sõrmi, et küünlajalga paremini siluda. Kui olin küünlajala põhikujuga rahul , asusin taaskord küünlajala ülemist osa kerakujulisemaks voolima nagu ma seda ka esimese küünlajala puhul tegin. Kui kera valmis, hakkasin seda keskelt õõnestama, saavutades kausja tulemuse. Vajutasin taas kausi külgi kokku, üritades anda sellele sarnasuse suurele kellukale. Kui see tehtud, asusin väiksema savitüki kallale, millest hakkasin väiksemaid figuure
taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms. Paviljon- tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga. Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost. Pilaster- nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas". Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega.
Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on
Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Vähekaunistatud ruumid, põhiliselt skulptuurid ja reljeefid. Kirikute põhiplaaniks ladina rist. Hoonetüübiks basiilika.(ilma valgmikuta- kodakirik, ühelööviline kirik). Portaal-peasissekäik, kaunistatud, asub läänes. Trasept- põikihoone. Valjala kirik on
võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. Ajastu ehitusmälestisi: Cluny abtkonnakirik Prantsusmaal (11. saj.) San Miniato al Monte Firenzes (11.saj) Pisa katedraal ja kellatorn Itaalias (11.-14. saj) Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, tsentraalehitised, kindlusehitised, tornid, kloostrid. Ehitusmaterjalid: kivi, mitmed liivakivisordid, tuff, marmor, põletatud tellis.
või kolme teeraja lõikumine harilikult ümmarguses lahenduses (nn rond point). paviljon tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane "hullus" (pr. folie, ingl. folly); vrdl vaatepaviljoni või -torniga (belvedere-torn). Paviljon on tihti stiililt eksootiline, vrdl chinoiserie, schweitzerei jms; vrdl ka jahionn. pergola (it.) lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Pergola võib olla ka võlvikujulise sõrestikuga kaetud ruum (pr. berceau 'häll', ingl. arbour). peristüül (kr. peristylon > stylos sammas) katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad. perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest
sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale. Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve. Sambad Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid. Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati. ROMAANI SKULPTUUR Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga. Skulptuurid on sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala
seintel, mis Eesti keskaegses kirikuarhitektuuris olid üldreeglina jäetud puhasteks, plastiliselt kaunistamata ja liigendamata pindadeks. Kiriku kompositsioonis ja ehitusvormides esineb kõrggootikale omaseid iseloomujooned. Nõo kirik: 3-lööviline võlvitud kodakirik tavalisest suurema 4-nurkse kooriruumiga. Ruumipilti valitseb suhteliselt lai ja kõrge kesklööv, mida katavad 8-roidelised domikaalvõlvid. 2 paari saledaid ristikujulise lõikega piilareid eraldavad kesklöövi kitsastest külglöövidest ning määravad selle võlvikute ruudukujulise põhiplaani. Interjööri vormirangust ja kõrgusesse pürgivat üldmuljet suurendavad vertikaalselt astendatud seinaliseenid ja nurgaturbad on asendatud seinapinda vabaks jätvate konsoolidega. Kõrge kitsavõitu võidukaar jätab suure ja valge kooriruumi suhteliselt eraldatuks. Väliskujunduses domineerivad tellisgootikale omased viilukaunistused,
· Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas · See oli rooma paavstide residentskirik · 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu) · Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad · Neil kirikutel on puidust lagi · Tavaliselt olid varakristlikud basiilikad ristikujulise põhiplaaniga · Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept · Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks · Valitses kolme- või viielööviline kirik · Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena apsiid · Seal oli esialgu altar · Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek · Kristlased keelustavad ümarskulptuuri
· Mastaba haudehitis · Menhir kõrged püstised kivirahnud · Miniatuur pisiformaadis pilt · Mosaiik erilaadsetest osakestest koosnev tervik · Ornament kaunistus · Paraadportree kujutab inimest suursugusena · Perspektiiv ruumilise eseme kujutamine tasapinnal · Petik akent jäljendav niss · Pilaar tugipost · Pilaste seinast eenduv sammas · Puto tiivulise alasti lapse kujutis · Reljeef - pinnamood · Ristkuppelkirik kreeka ristikujulise põhiplaaniga kirik, mille kesosas on kuppel · Ristikäik võlvitud käik, mis kloostrit kirikuga ühendab · Ristlillik raidkivist kaunistus gooti stiilis · Ristvõlv neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindrivõlvi ristuval lõikumisel · Roidvõlv roietele toetuv võlv · Sibulkuppel sibulakujuline tornikaunistus vene õigeusukirikute otsas · Staatua - püstkuju · Zanrimaal - olustikumaal
Naiste ehted on jagatavad kahte põhitüüpi: Saare- ja Läänemaa ning Ida-Eesti ehted. Saare- ja Läänemaal kanti palju kolmnurkse kujuga rinnanõelu ning teatud tüüpi käevõrusid ja kaelavõrusid. Ida- Eestis ei tarvitatud viikingiaja alguses pea üldse rinnakeesid, mistõttu on ka tõenäoline, et rinnanõelte abil kinnitatava umbkuue asemel kandsid Ida-Eesti naised vaipseelikuid. Ida-Eesti tüüpi rinnaehteid (ristikujulise peaga) hakati kandma alles 11. sajandil. Käevõrude ja kaelavõrude tüüpe oli Ida-Eestis aga enam kui Läänemaal. Kust nimetus" viiking,, pärineb? Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega.
nelinurksed, mille keskel oli kõrgem kesklööv ja mida valgustasid valgmikuaknad ja ümbritsesid külgedelt sammaslöövid. [10] 9 Tähtsaim nõue uute kirikute ehitamisel oli, et pikilööv pidi rõhutama altariruumi ja piiskopi asukohta. Nii sündiski pikiehitusliku kiriku idee, kus kiriku pikihoone idapoolsesse otsa ehitati aga ka ristilööv, millest hiljem arenesid välja ristikujulise põhiplaaniga romaani kirikud (joonis 10). [4] Joonis 10. Romaani stiilis Santa Sabina kirik [13] Bütsantsi ajajärgul arendati edasi ka Pantheoni eeskujul põhinevat ehitise tüüpi kuppelehitist. Bütsantsi kesksel perioodil (.-12.saj) nõudis maalides ja mosaiikides väljendatav sümbolism teatavaid vormilisi eeldusi ,,Rist ruudus" põhiplaan muutus levinuks, keskset tambuuri kattis kõrge kuppel, mida sageli
Hoone idapoolse neljandiku moodustavad kaks eelmistest suuresti erinevat madalat ruumi ning nende peale peidetud varakambri ja kerishüpokausti küttekeldriga vahekorrus. Peakorrusele koondatud esindusruumidest on ehituskunstiliselt simapaistvaim kogu läänepoolset osa hõlmav kodanikesaal kahele kaheksatahulistele saledatele kalasabamustrilistele piilaritele toetuvate kõrgete servjoonvõlvidega kahelööviline ruum, milles on sirge peatrepp. Mitmeosalise prifileeringuga vööndkaared, ristikujulise põiklõikega kapiteelid, trapetsilised seinakonsoolid ja põhjaseina kõrgete akende lintvuugistikuga raidplaendid. Kodanikesaali lõunaseinas oli kaks seestpoolt suletatavat profatti ehk käimlakambrit kuna põhiliselt kasutati saali pidulikel puhkudel ning teatavasti kaasnes söömingutega ka kõvasti joomist. Raekoja kõige tähtsam ruum oli aga raesaal ehk dornse, mis võrreldes eeskojaga oli veidi madalam ja ametlikum.
Massiivsete ja raskete romaani kirikute Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid. ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid; kirikute seinad Tihti asendasid sambaid neljatahulised või olid piisavat paksud, et vastataümarvõlvide poolt väljaspoole ristikujulise läbilõikega piilarid. suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust alumised nurgad ümardati. paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. [redigeeri]Romaani skulptuur
· Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas · See oli rooma paavstide residentskirik · 16. saj lammutati see paavsti korraldusel, selle asemele ehitati suurem ja uhkem Püha Peetri katedraal (barokk- ja renessanssstiili segu) · Väikeste ümberehitustega on säilinud Roomas Santa Saloina ja Santa Maria Maggiore basiilikad · Neil kirikutel on puidust lagi · Tavaliselt olid varakristlikud basiilikad ristikujulise põhiplaaniga · Neil oli suurem ja laiem pikihoone suunaga läänest itta, idaosas lõikas seda altari ees risthoone transept · Pikihoone oli jaotatud tavaliselt veel sammaste abil löövideks · Valitses kolme- või viielööviline kirik · Kiriku idaosa ehitati poolringikujulise sopistusena apsiid · Seal oli esialgu altar · Skulptuuris toimub aga 4.-5. saj järsk tagasiminek · Kristlased keelustavad ümarskulptuuri
*A m bla kirik *Koeru kirik *JärvaPeetri kirik *Türi kirik. Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik. Tartus: *Too mkirik *Jaani kirik. Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster. Mille poolest on tähelepanuväärne Urvaste kirik? Urvaste kirik on tähelepanuväärne sellepärast, et ta on ainuke säilinud basiilikana ehitatud maakirik Eestis, kus ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve.. Nimeta keskaegseid linnuseid Eestis! *Pikk Herman *Rakvere linnus *Kuressaare linnus. Kirjelda lähemalt linnusetüüpi nimega konvendihoone! 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüpkonvendihoone, oli pärit Preisi maalt. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsesid neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kol m e korruselised. All olid majapidamisruu mid, üleval kaitsekorrus, aga teisel
Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13.-16. saj, see on basiilika kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Tartu kõige väärtuslikum ehitis on Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. saj. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast 15 ehitusplastika. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Ristikujulise ristlõikega piilarid kannavad võlve ainsa säilinud basiilikana ehitatud maakirikus Urvastes. Lõuna-Eesti kodakirikutele oli tüüpiline suhteliselt suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike lai pikihoone. Linnuseid hakkasid vallutajad püstitama kohe pärast maa alistamist 13. saj. linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi: 1) Neemiklinnus. Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni suurem osa künkast
Ristimiskirikute e. baptisteeriumide eelistatuimaks põhiplaani vormiks oli ring või kaheksatahk (viimane andis võimaluse seostada seda kristliku arvusümboolikaga), säilinud näitena võiks nimetada õigeusklike ristimiskirikut Ravennas (5.saj.), mis paistab silma eeskätt oma rikkalike mosaiikkaunistuste poolest. Mosaiik on põhiliseks kaunistusvõtteks kõigi varakristlike sakraalehitiste juures. Ravenna tsentraalehitiste hulka kuulub ka Galla Placidia mausoleum(5.saj), väike ristikujulise põhiplaaniga hoone, mille ristiharud on kaetud silindervõlviga, ristiharude lõikumise kohal aga on kupliga kaetud torn. Müüride paksus, hauakambri hämarus ning kogu ehitise suhteline madalus meenutab katakombe. Varakristlik arhitektuur moodustab silla antiikarhitektuuri ja keskaegse arhitektuuri vahel, siit ammutab ideid ka bütsantsi ehituskunst. 35 BÜTSANTSI ARHITEKTUUR
Mitte kõik meduusid ei ole mürgised, kuid igaks juhuks tuleb kontaktist nendega hoiduda. Meremaod elutsevad India- ja Vaikse ookeani troopilistes vetes, Pärsia lahes, Panama, India ja Uus-Guinea ranniku lähedal. Neid on üle 50 liigi ja paljud neist on inimesele ohtlikud. Nad ründavad inimest harva. Osal neist on mürk 8-10 korda kobra mürgist tugevam. Neid võib kohata randudes, supeldes või kalavõrke puhastades. Kaitse seisneb veresulguri asetamises ülespoole hammustust, ristikujulise sisselõike tegemises ja mürgi eemaldamises imemise teel vähem kui 5 minuti jooksul. Molluskid elutsevad lubjakodades. Kõik kaheosalise lahti käiva kojaga molluskid on söödavad.. Tuleb vältida kerakujuliste ja koonusekujuliste karpidega molluskeid, kuna nende hulgas on tugeva mürgiga liike, kes puudutuse korral torkavad kehasse teravad mürgised ogad. Haid kõigi aegade meremeeste hirmsaimad vaenlased. Neid on üle 300 liigi, kuid inimese jaoks on ohtlikud vaid umbes 30
Aed on teljelise ja sümmeetrilise ülesehitusega. Kõrged müürid, mis aeda ümbritsesid, monumentaalsed trepid ja terrassid, rangelt klassikaliste eeskujude järgi ehitatud purskkaevud, tohutu akvedukt, mis vee aeda juhtis. Tänu veerohkusele ja terrassidele sai vett väga kõrgele purskama panna. Kõik see oli ainulaadne, kuid mis puutus taimedesse, siis oli aed üsna tavapäraselt kujundatud. Esimene terrass oli ristikujulise pergolaga jagatud neljaks osaks, need osad olid täidetud lillepeenardega ja üksikute viljapuudega, keskel paviljonid. Mõlemal pool lilleaeda olid labürindid. Keskosa laugjatel nõlvadel kasvatati eksklusiivseid viinamarjasorte. Paks mets järsakul koosnes hobukastanitest, mändidest, jalakatest ja loorberipuudest. Ka viljapuudel oli siin oma koht (Hellström 1997). Villa d'Este peatelge rõhutab ainult üks suur purskkaev, sellega ristuvaid telgi lõpetavad samuti
annaabi.ee 
