kodune keel erineb kooli õppekeelest) Õpetajale 1. Kirjuta aasta järele rooma numbriga, mitmendal sajandil see aasta oli. 4 punkti Lisa sajandile eKr või pKr. 753 eKr ___________________ 395 _____________________ 44 eKr ____________________ 814 _____________________ Märgi ajajoonele ristikestega õigesse sajandisse eelpool nimetatud aastad 4 punkti ja kirjuta aastad ristikese juurde. 2. Kuidas elasid muinasaja inimesed? Nimeta muinasaja inimeste kaks eluviisi. 2 punkti a) ________________________________________________________________ b) ________________________________________________________________ 3. Kirjuta tabelisse sobiv mõiste järgnevast loetelust: 6 punkti
narmad. Rätikut kandes murti see kolmnurkselt kokku ja asetati nii, et nurk jäi seljale abu peale. Teised otsad toodi ette ja peideti abu alla. Rätik kinnitati eest kas ühe kuni kolme vitssõelaga või ühe sõelaga. 3.7 Tanu Tanud olid väga uhked. Need valmistati pappalusele valgest linasest riidest. Sellepeale tikkides kasutati punast, tumesinist, keskmist sinist, musta, rohelist ja kollast villast lõnga. Tanu ülemine serv äärestati punase lõngaga üleloomispistes ristikestega. Alumine serv äärestati sama moodi, kuid sinise lõngaga. Peamiselt kasutati peale tikkimisel täite-, vars- ja kettpistet. 3.8 Sukad ja kingad Sukad kooti peamiselt punasest villasest lõngast. Kingad olid valmistatud mustast nahast ja olid pealt nööritavad. Kihelkonnas asendati pastlad kingadega varem kui mujal. 3.9 Ülerõivad Ülerõivastest kanti lambapruunist villasest riidest pikk-kuube, millel oli selja õmblus. Talvel külmaga kanti lambanahkset kasukat. 3.10 Lahttasku
sisendite vahelised seosed · Üldine eesmärk - saavutatav mitme projekti koosmõjul. · Otsene eesmärk - konkreetse projekti eesmärk. · Väljundid - projekti käigus loodud väärtused. · Tegevused - vajalikud toimingud või ülesanded. · Sisendid - inimesed, vahendid ja finantsid, mis on vajalikud projekti tegevuste läbiviimiseks. Kui loogilise maatriksi vorm on esitatud sellisel kujul nagu tabelis, siis ristikestega lahtreid ei täideta, vaid sisenditega seotud informatsioon tuleb näidata või ühitada tegevuste indikaatorite, kontrollimeetodite ja eeldustega. Ristikestega lahtrite täitmatajätmise põhjus on asjaolu, et tegevuse täitmise eeldus on sisendite olemasolu ja sisendite indikaatoreid on käsitletud vahel ka tegevuse indikaatoritena. 15 3. PROJEKTI PLANEERIMINE (KAVANDAMINE)
(joonisel 6 on suunavektorile osutatud kaldristiga märgitud kohast joonpinna moodus- tamise suunad tulevad osutuskohast sõltuvalt erinevad). Kahe joone vahele joonpinna loomine on teostatav käsuga RULESURF. Ühemõõtmelise võrgu tiheduse määrab süsteemimuutuja `SURFTAB1 väärtus (`SURFTAB2 jääb kasutama- ta). Jooned tuleb ükshaaval hiirega välja valida. Sealjuures on oluline, kumma otsa lähedalt joontele osutatakse (vrdl. jooniseid 7a ja 7b osutuskohad on tähistatud ristikestega). Valida tohib jooni LINE, SPLINE, CIRCLE, ARC, PLINE ja 3DPOLY. Erandina tohib üks valitavatest joontest olla punkt (POINT), kuid mitte mõlemad (vt. joonis 7d). On veel üks kitsendus: valitavad jooned peavad olema mõlemad avatud jooned (vt. joonis 7a ja 7b) või mõlemad suletud jooned (vt. joonis 7c). Suletud joonte korral on käsus RULESURF ka oluline, kus on nende joonte algus- ja lõpp-punktid (joonisel 7c on need tähistatud nooltega).
1 2 3 J o o n i s 5 .9 E e l n e v a l t t i h e n d a t u d s a v i t e im i k u te n i h k e t e i m i d e tu le m u s e d Tihendades eelnevalt iga vertikaalsurve 1, 2 ja 3 juures sama pinnase 3 proovikeha ja seejärel teha nendega dreenimata teim, saame tulemused, mis joonisel on märgitud ristikestega. Seega igale tihedusele vastab oma cu. Tuleb lugeda õnnelikuks juhuseks, et ristikesed asuvad ühel sirgel ja lubavad määrata lihtsa sõltuvuse tugevuse ja vertikaalsurve vahel. Siit on ka selge, et ' ja c' ei ole füüsikalises mõttes puhtalt seotud hõõrde ega kohesiooniga, vaid on lihtsalt nihketugevuse sõltuvust vertikaalsurvest kirjeldava matemaatilise seose parameetrid. Lõiketeimil on olulised puudused
annaabi.ee 
