Kui meil on teada optimaalsed kombinatsioonid maksimaalse võimaliku tulususega, siis tekib küsimus, milline neist riski ja tulu optimaalsetest kombinatsioonidest on investorile parim. Selle tarvis tuuakse portfelliteoorias sisse riskivaba tulu mõiste. See tähendab suurimat tulutaset, kus investeeringurisk puudub. Riski ja tulususe skaalal asub see teljel, mis mõõdab tulusust nii, et tulususe telg lõikab riski telge selle nullpunktis. Nüüd leitakse selline portfell, mis moodustub riskivabast paigutusest ja ühest võimalikust optimaalse riski ja tulu suhtega portfellist (efektiivse tulukõvera punktist). Efektiivseim kombinatsioon koosneb riskivabast ja ühest optimaalsest portfellist, kui tulususe teljel asuvat riskivaba investeeringut tähistavat punkti ja valitud efektiivsel tulukõveral asuvat optimaalset portfelli tähistavat punkti ühendav sirge on suurima tõusunurgaga riskitelje suhtes. See tähendab, et sirge tõusunurk kui
tema riskimäär on 0 Investeermisportfelli beeta kujutab endast portfelli üksikute investeeringute beeta kordajate kaalutud keskmist. Beeta p= zum(wi*beeta i) Kus: wi investeeringu i osakaal portfellis Bi investeeringu beeta kordaja Finantsvarade hindamise mudeli mõiste. Finantsvarade hindamise mudel näitab riski ja tasuvuse suhet, kui riski näitajana kasutada beeta kordajat. Finantsvarade hindmaise teeoria väidab, et riskantse investeeringu eeldatav kasuminorm koosneb riskivabast kasuminormist ja riskipreemiast. Finantsvarade hindamise mudeli valem on järgmine: Ri=rf*bi*(rm-rf) Ri- investeeringu eeldatav kasuminorm Rf riskivaba kasuminorm Rm eeldatav turu kasuminorm Bi antud investeeringu beeta kordaja. Vaatleme lähemalt investeeringu eeldatava kasuminormi elemente. Riskivaba kasuminor rf, on süsteemse riskita investeeringu kasuminorm. Riskivaba kasuminorm koosneb: 1) reaalsest kasuminormist, mis ei arvesta inflatsiooni mõju 2) inflatsioonipreemiast.
Väline omakapital- see on omanike poolt laenatud raha ettevõttesse. Omafinantseerimise puhul üheks keerukamaks alateemaks on omakapitali hind, tegelikkuses on omakapital kallim kui võõrkapital. Aktsiaseltsil aktsia ja minimum aktsiakapital peab olema 25 000 eurot. Osaühingul osa ja miinimum osakapital võib nüüdsest puududa, eelnevalt oli see 2 500 eurot. 23. Omaniku nõutava tulunormi kujunemine tulunorm tuleneb riskivabast tulumäärast. Riskivaba tulumäär, beeta kordaja, tuluriskipreemia ja on lisariskipreemiad. Omanik nõuab reeglina rohkem (protsent) kui laenuandja ehk pank. Sest omanikul on ettevõttes riskantsem olla. 24. Abikõlbulikkus ja abikõlbulik kulu Abikõlbulikkus on vastavus kindlatele õiguslikult kehtestatud kriteeriumitele, mis võimaldab saada toetust. Abikõlbulik kulu on kulu, mida on võimalik kaasrahastada toetusest. Abikõlbulikeks kuludeks
riskipreemia (täiendav tulu võrreldes riskita väärtpaberiga) on proportsionaalne selle väärtpaberi beetakordajaga. Viimane omakorda mõõdab üksiku väärtpaberi tundlikkust väärtpaberituru kui terviku muutumise suhtes. Kui väärtpaberi kurss tõuseb näiteks 10%, aga väärtpaberiturgu tervikuna iseloomustav näitaja ainult 5%, siis on väärtpaberi beetakordaja 2. Kui selle mudeli järgi arvutada mingi väärtpaberi odavat tulukust, tuleks lähtuda riskivabast tulutasemest (milleks võiks olla riigi võlakirjadelt makstav intressimäär), turu keskmisest tulukusest ja väärtpaberi tundlikkusest (beetakoefitsendist) turu keskmise tulukuse suhtes. Investeerimine välisaktivatesse tulusus ja riskid. Välismaiselt aktivalt saadav tulusus sõltub selle aktiva enda sisemisest tulususest ning vahetuskursi muutuse mõjust. Mingi välisaktiva omandamisega kaasneva riski suurus ei sõltu mitte üksnes selle välisaktiva
Võlakirjade puhul on tegemist intressimaksete ajaldatud väärtusega kogu laenuperioodi jooksul ning sellele lisandub võlasumma nominaalne ajaldatud väärtus võla tagastamise tähtajal. Probleemi keerukus seisneb tulevikuootuste õiges prognoosis ja prognoositavas riskis, mis väljendub nõutavas tulunormis. Investeerija nõutav tulunorm on minimaalne tulunorm, mis on vajalik, et meelitada investeerijat väärtpaberit ostma. Nõutav tulunorm koosneb: Riskivabast tulunormist tulunorm, et eelistada üldse investeerimist tarbimimisele; Lisandub inflatsioonipreemia Lisandub riskilisa ehk riskipreemia Võlakirjade puhul on tegemist lõpliku rahavooga, kus eristatakse: Tulu tähtajani YTM; Tulu tagasiostuni tagasiostu puhul saab madalate intressimäärade korral võlakirjad odavamate vastu vahetada, sealjuures ostes kallid võlakirjad varem kokkulepitud odavama hinnaga tagasi. Võlakirja väärtus: