Riskianalüüs võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine Riskianalüüs annab vastuse: 1)tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused 2)füüsiliste objektide planeerimine 3)keskkonnakaitse 4)kodanikukaitse 5)ohtlike ainete käsitlus ja transport 6)info- ja hoiatussüsteemide paigaldamine 7)avariiolukordade tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO
sooritaja ja kliendi ootusi ning vajadusi õigel ajal ja ootuspäraselt. Logistika funktsioneerimise kindluse hindamiseks väljendatakse protsessi teostamisel saadud tulemuste suhtarve võrreldes neid ootuspäraste tasemetega. Logistilise ahela või selle ühe lüli funktsioneerimise kindlus sõltub sellest, kuidas on maandatud ahelas esinevad riskid. Logistilise ahela funktsioneerimise kindlust võib mõista süsteemi riskitaluvusena. Logistilist süsteemi ei saa muuta täielikult riskivabaks, kuid võimalik on vähendada riskide avaldumise sagedust ja mõju. Logistilise ahela usaldusväärne funktsioneerimine sõltub sellest, kuivõrd suudetakse maandada ahelas riske. Riskianalüüs logistikas ei tähenda üksnes potentsiaalsete riskide väljaselgitamist, vaid ka riskitasemete ja konkreetsete riskitegurite väljaselgitamist. Riskianalüüs logistikas võimaldab hinnata positiivsete ja negatiivsete tegurite mõju lõpptulemusele. Riskid logistikas võib jaotada:
Riskianalüüs Mis on riskianalüüs? 1. Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riskiallikate süstematiseerimine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. Millistele valdkondadele annab vastuse riskianalüüs? 2. 1) tulevikuühiskonna riskivabaks muutmise võimalused. 2) füüsiliste objektide planeerimine. 3) keskkonnakaitse. 4) kodanikukaitse. 5) ohtlike ainete käsitlusele ja transpordile. 6) info ja hoiatussüsteemide paigaldamine. 7) avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamine. 8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade).
beta majandusharu risk · Liitumine koos madalpinge võrgu ehitusega r(riskipreemia) = r(turg) r(riskivaba) · Liitumine koos madal- ja kõrgepingevõrguga ehitusega r(t) aktsiaturu pikaajaline tootlus · Kinnisvarapiirkonna liitumine *Riskivabaks intressimääraks võetakse tavaliselt valitsuse pikaajaliste võlakirjade · Tööstustarbija liitumine tootlikkus. Et Eestis valitsuse võlakirjad puuduvad, võib kasutada Euroopa riikide · Elektrijaamade liitumine (ka tuulikud) võlakirjade intressimäära (4,5%), millele liidetakse riigi riskimäär (ekspertide S = k (Co + CE) soovitusel Eesti puhul 2%). Seega riskivaba intressimäär on 4,5 + 2,0 = 6,5 %
konkreetset toodet või laoväärtust peaks piisama tavapäraseks tarnimiseks RISKID Kas ebakindlust logistikas on võimalik teatud abinõude rakendamisega vähendada? ebakindlust on võimalik vähendada ABC analüüs on meetod mille puhul jaotatakse uuritav valdkond rühmadeks, rühmadele kohaldatakse erinevaid juhtimispõhimõtteid Kas logistilist süsteemi on võimalik muuta täielikult riskivabaks? on võimalik vähendada riskide avaldumise sagedust ja mõju Riskianalüüs logistikas hõlmab potentsiaalsete riskide, riskitasemete ja riskitegurite väljaselgitamist Riskid logistikas jaotatakse üldjuhul strateegilisteks, taktikalisteks ja operatsiooniriskideks Risk, mis on põhjustatud investeerimisotsuse tegemisest, on strateegiline risk Kaupade kadumise, hävimise ja vigastamisega seotud riskid logistikas on operatsiooniriskid
nüüdisväärtus sõltub väga suurel määral valitud diskontomäärast: mida kõrgem on diskontomäär, seda madalam on nüüdisväärtus. Tulu-kulu analüüsi kasutamisel poliitikaalternatiivi hindamiseks sõltub hinnang poliitika sobivusele valitud diskontomäärast; poliitikad, mis tekitavad kulusid praegu, aga tulud ilmnevad kauges tulevikus, saavad positiivse hinnangu ainult piisavalt madala diskontomäära kasutamisel Traditsiooniliselt majandusteaduses: riskivabaks kapitali hinnaks pikaajaliste riigivõlakirjade intressimäär + projektist sõltuv riskipreemia => riskipreemia suurusega ,,mängimine" võimaldab kasutada otsustajatele sobiva suurusega diskontomäära ja seega mõjutada otsust projekti sobivuse osas soovitud suunas. TULUDE HINDAMINE: Eesmärk on hinnata kogu maksevalmidust, seega algab tulude hindamine kõigi oluliste tulukategooriate väljaselgitamisest, mida kõnealune poliitika võib mõjutada (nt muutused inimeste tervises,
ehk siis mis iganes põhjusel. Seda et klient sinult ei osta, saad sa enda kasuks ära kasutada! Suuna ta oma konkurendi juurde ning teeni sellelt vahenduselt oma protsent. Sedasi on sul võimalik teenida tuhandeid ka neilt, kes tegelikult sinult ei osta. 8. Paku lisagarantiisid ja lisastiimuleid. Mida sa tegelikult tahad, on see, et su kliendid vähemalt prooviksid su toodet/teenust. Sa saad selle teha nende jaoks riskivabaks. 9. Lukusta müük ette Iga ettevõte, mis pakub mitmekordset teenust, saab luua esimese kliendikontakti pakkudes teenust esmakordselt tasuta või väga odavalt, sealjuures ühe lisatingimusega: kui kliendile meeldib toode/teenus, siis peavad nad jätkama toote/teenuse kasutamist tasulisena kokku lepitud ajani või kokku lepitud hinnaga. 10. Kui tead, et mingi ettevõte hakkab tegevust lõpetama, siis osta tema kliendibaas ja õigus tellimused täita.
tulukused muutuvad, mis mõjutab võlakirjade nõudlust. Võlakiri on aktsiaga võrreldes suhteliselt väheriskantne investeering. Põhjuseid on palju: võlakirjade kupongiintressid makstakse enne välja, kui dividendimaksed omanikele, võlakiri on ettevõttele võlakohustus jne. Samas ei jaga võlakirjaomanikud ettevõtte edutulu. Siiski on ka ajaperioode, millal võlakiri osutub tänu suurtele hinnamuutustele turul riskantseks investeeringuks. Näiteks riskivabaks võlakirjaks peetud Ameerika Ühendriikide valitsuse võlakirja hind langes 1994. aasta jooksul üle 20%. Suhteliselt väheriskantseks peetud WorldComi võlakirja hind langes 25. juunil 2002. a 84%. Samas on võlakirjadest olnud võimalik saada suuri tulunorme. Näiteks USA kõrgekvaliteedilised ettevõtete võlakirjad pakkusid 1995. aastal kogutulusust peaaegu 21%. Võlakirjade riskist teadasaamiseks antakse ettevõtetele reitinguid juba 1900. aasta algusest. Suuremate ja
● Varieerub 0 ja 1 vahel ● Ettevõte võib määrata erinevat tüüpi projektidele kindlusekvivalendi koefitsiendi – mida väiksem risk seda suurem koefitsiendi väärtus. ● Koefitsient on eelnevalt määratud, määramise aluseks võib olla variatsiooni koefitsient (standardhälve jagatud keskmisega). Kindlusekvivalendi plussid: 1. Võrreldes riskiga korrigeeritud tulumääraga suudab paremini eristada riski (iga rahavoog muudetakse riskivabaks). Esimese puhul eeldatakse, et risk on ajas konstantne, kuid kindlusekvivalent võimaldab riski ajas korrigeerida. 2. Arvestab raha ajaväärtust (läbi riskivaba tulumäära). Kindlusekvivalendi miinused: 1. Keerukas määrata korrektseid kindlusekvivalendi koefitsiente – võivad ajas muutuda, erineda otsustajate lõikes ning see võib viia valede projektide aktsepteerimiseni. 2
See läheks maksma $0.35/$102.22 = 0.34% portfelli väärtusest. b. Augusti optsioone kasutades on kindlustamine juba oluliselt kallim: $1.60/$102.22 = 1.57%. 2. Ülesanne. AS Peipsi Koola lihtaktsia kaupleb hetke hinnatasemel 33 eurot aktsia. Ettevõttelt ei ole oodata lähemal ajal dividendimakseid. Hetkel kaupleb Peipsi Koola ühe aastase tähtajaga euroopa tüüpi müügioptsioon (strike = 35 eurot) 2.10 euro tasemel. Kui riskivabaks intressimääraks võiks lugeda 10% aastas, milliseks võiks siis kujuneda ühe aastase euroopa tüüpi ostuoptsiooni hind mille tehinguhind (strike) on ka 35 eurot? Kasutage optsioonide pariteetsustingimust. Lahendus: Rakendame optsiooni pariteedi tingimust, st S + P = EX/(1+r)^t + C (ehk aktsia ost + put ost = tehinguhinna nüüdisväärtus + call ost) Leiame pariteediseosest: C = S + P - EX/(1+r)^t = 33 + 2.10 35/1.1 = 3.28 eurot