aastal. Need fondid on loodud kõrge riskitaluvusega investorile, kes on suurima oodatava pikaajalise kapitalikasvu nimel valmis taluma osaku väärtuse ulatuslikke lühiajalisi kõikumisi. Pensionifondid investeerivad kuni 75% varast aktsiaturgudel. Lisaks tuleks arvestada võimalikult pika investeerimistähtajaga. Energilise Fondi soovituslik kogumisperiood on rohkem kui 5 aastat ning Pensionifond K4 perioodi pole ajaliselt määratud. Sobiva fondi valik sõltub oodatavast tulust ning isiku riskitaluvusest mida suuremat pikaajalist tulu investor oma investeeringult soovib, seda riskantsemat pensionifondi tuleks eelistada. Nii Swedbank Investeerimisfondid AS, AS SEB Varahaldus kui ka AS LHV Varahaldus on nooremaealistele suunatud suurema aktsiaosalusega fondid ning vanuse kasvades aktsiaosakaal väheneb. 8 2. AS LHV VARAHALDUSE, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDIDE AS JA AS SEB VARAHALDUSE FONDIDE VÕRDLEVANALÜÜS 2
2% kogu kontost). Vastus: 250 000 x 0,0050 = 1250 USD (ehk 1000 eurot). Seega on maksimaalne positsioonivastane liikumine 50 pipsi enne kui tehing jõuab stopp-lossi. 250 000 positsiooni suurus on tunduvalt mõistlikum kui ühe miljoniline positsioon. Loomulikult ei kasuta kõik kauplejad 2% reeglit; osadel on see 1%, teistel 3% ja riskialtimatel kauplejatel võib see veelgi kõrgem olla. Kõik sõltub kaupleja riskitaluvusest, kauplemisstiilist ja -strateegiast. Kelle ajahorisont ulatub mitme päevani, peaks ka stopp-lossi piirid natuke kaugemale seadma. Seega peab kaupleja otsustama, kas võtta väiksem positsioon või lühendada ajahorisonti või riskida suurema osaga oma kontost. Oluline on ka märkida, et stopp-lossi ei maksa seada täpselt 2% piiri peale, vaid paigutada SL vastavalt tehnilistele tasemetele. Reegli järgimine teeb kaupleja vägagi
raha hulka korrigeeritakse vastavalt aktsiaportfelli turuväärtuse muutumisele. Erinevus on see, et kui konstantse summa strateegia puhul hoiti aktsiates kindlat rahasummat, siis konstantse suhte strateegia puhul kindlat osa investeeringute portfellist. Nii näiteks võib investor otsustada, et ta hoiab 50 protsenti oma rahast aktsiates ning 50 protsenti võlakirjades või siis 60 protsenti aktsiates, 30 protsenti võlakirjades ning 10 protsenti pangahoiustel. Osakaalud sõltuvad inimese riskitaluvusest ja eesmärkidest, arvestada tuleb ka väärtpaberituru üldise olukorraga. Konstantse summa strateegia seisneb selles, et investor hoiab aktsiates alati ühe suurusega rahasummat (näiteks 30 000 krooni). Kui aktsiate hind langeb, siis ostab investor aktsiaid juurde, et viia investeeringu suurus endisele tasemele. Kui aktsiate hind tõuseb, siis müüb investor osa aktsiaid maha, vähendades nii investeeringu suurust.
Analüüsitakse: ● Juhtide tasustamise kontekstis. ● Juhtide ja ettevõtte finantseerijate konfliktide kontekstis sh optimaalne investeeringute tase, ettevõtte poolt võetavad riskid ning optimaalne kapitali struktuur Võib viia: ● Agendi poolsele oma kohustustest möödahiilimiseni. ● Agendi poolsele ressursside kasutamisele omakasu huvides. ● Agendi ning omaniku erinevast tegevushorisondist tulenevate probleemideni. ● Agendi ning omaniku erinevast riskitaluvusest tulenevate probleemideni. Lühidalt: Huvide konflikt omanike ja juhtide vahel. Tuleb finantseerimise (omandi) ning juhtimise (kontrolli) eraldatusest. 5. Nimetage vähemalt 3 tagajärge, mida võib agendiprobleemi esinemine enesega kaasa tuua. 1. Investorite raha varastamiseni. ○ Juht laseb investori rahaga lihtsalt jalga. ○ Juhid loovad endale kuuluvad ettevõtted, millele hakkavad oma põhitöökoha