Soovitatav 3 nädalat enne reisi algust vaktsineerida end koolera vastu ja pöörata tähelepanu isiklikuhügieeni järgimisele ning tarbitava joogivee ja toidu ohutusele. Seoses uue gripiviiruse A(H1N1) levikuga ei ole otsest reisikeeldu, kohustuslikku vaktsineerimist ega teisi täiendavaid piiranguid reisimisele kehtestatud. Tavaliste ennetusmeetmete kasutusele võtmisel ning isiklike hügieenireeglite täitmisel võib oluliselt vähendada nakatumise riski. Viibinud gripiviiruse riskipiirkonnas, tuleb kindlasti jälgida oma tervist vähemalt 7 päeva. Gripisümptomite ilmnemisel (38 palavik, köha, nohu, kurguvalu, lihas-, pea- või liigesvalu) pöörduda perearsti poole, teavitades ka riskipiirkonnas viibimisest. Reisides Vaikse ookeani regiooni riikidesse, samuti Aasiasse, Aafrikasse, Kesk- või Lõuna- Ameerikasse tuleks eelnevalt küsida arstilt nõu võimalike nakkushaiguste ning vajalike kaitsesüstimiste kohta
Enne seda on viirust leitud ka Vaikse- Ookeani saartelt ja ka Kagu-Aasias. Kui inimene naaseb riskipiirkonnast, siis mis on peamised sümptomid, mida võiks jälgida? Viiruse peiteperiood on keskeltläbi nädal, võib-olla ka kümmekond päeva. Esmased sümptomid on 37-38 kraadine palavik ja sellele kaasuv peenpapuloosne lööve üle keha ning lihas- ja liigesvalu. Nende sümptomitega tasuks pöörduda nakkusarsti juurde ja kindlasti mainida, et on viibitud riskipiirkonnas. Sarnaseid sümptomeid annavad ka teised samade sääseliikide poolt levitatavad viirushaigused nagu chikungunya ja dengue. Lihtsalt peale vaatamisega on neil keeruline vahet teha. Neist ühegi vastu etioloogilist ravi ei ole. Kas inimene peaks pöörduma pigem nakkusarsti, mitte perearsti poole? Perearsti juurde võib samuti pöörduda, sest teinekord tulevad inimesed Eestisse erinevatest maailmanurkadest ka päris tavaliste haigustega või on mõni kohalik haigus aktiveerunud, mis on
· Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väikelinnad d) tihe hoonestus, intensiivne liiklus, tööstusettevõtted Organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi. Grupp kogub analüüsiks vajalikud lähteandmed, seadusandliku osa + muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgid, detailsuse astme, riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2
· Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele; · Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väikelinnad d) tihe hoonestus, intensiivne liiklus, tööstusettevõtted Organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi. Grupp kogub analüüsiks vajalikud lähteandmed, seadusandliku osa + muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgid, detailsuse astme, riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2
Näiteks: S20 aine kasutamise juures mitte süüa ega juua RTL 372/373; 1998 S21 aine kasutamise ajal mitte suitsetada S22 mitte hingata sisse tolmu S62 aine allaneelamisel mitte esile kutsuda oksendamist (Mg tüki alla neelamisel näiteks) RTL 226/227; 1998 Riski arenemiskiiruse hindamine avariide korral (TTMA) Lähteandmed: esimese riskipiirkonnas asuval riskiobjektil (r.o.) purunes valliga ümbritsetud 10t tosgeeni sisaldav mahuti. Ilmastikutingimused: t0 vahe 50 ja 200 cm kõrgusel t0 = -1, tuule kiirus 1m kõrgusel 3 m/s. Ohustatud objekt asub riski objektist (x) 360m kaugusel. Info ohustatud objektile (o.o.) jõudis (t) 15 sekundit pärast avariid r.o. Hinnata o.o. riskipilt ja koostada tegutsemisplaan. LAHENDUS: 116.Määrame ohu vertikaalse püsivuse astme t0=-1, tuulekiirus 3m/s = inversioon 117
kirjeldamiseks kasutatavad tesaurused. See võimaldab automaatselt seada eritingimusi või piiranguid dokumentide dokumendisüsteemi hõlmamisel ja registreerimisel. Juurdepääsuõiguste ja piirangute kehtestamise etapid: dokumenteeritava toimingu või tegevuse kindlakstegemine; struktuuriüksuse kindlakstegemine, mille juurde dokumendid kuuluvad; turvameetmete ja juurdepääsutingimuste kontrollimine, et teha kindlaks, kas toiming ja terve tegevusala on riskipiirkonnas ning tuleb arvestada julgeolekukaalutluste ja seadusega kehtestatud piirangutega; dokumendile kas juurdepääsuõiguse või -piirangu tasandi kehtestamine ja sellele vastava dokumendi käitlemise kontrollmehhanismi äranäitamine; dokumendile juurdepääsu- või turvatingimuste märkimine dokumendisüsteemis, et otsustada lisakontrollmeetmete vajadus. Juurdepääsuprotsessi juhtimisega tagatakse: dokumentide jaotamine kategooriatesse vastavalt nende juurdepääsutasemele igal ajahetkel;
raske koronaarne südamehaigus, südamepuudulikkus, respiratoorne puudulikkus. Relatiivsed: vanus < 4 eluaasta või > 65 eluaasta, subjektiivne koormus organismile 40°C korral. Potentsiaalselt suure infektsiooniohuga palavikulised patsiendid Ülikontagioossete haiguste (nt SARS, ebola jne) kindlakstegemine ei ole kiirabi tingimustes võimalik. Kui aga anamneesi põhjal tekib kahtlus, et patsient võib olla sarnasesse haigusesse haigestunud (riskipiirkonnas viibimine, kontakt potentsiaalselt või kindlalt nakatunud inimestega), tuleks tarvitusele võtta vastavad ettevaatusabinõud (vt alt). Asjakohast teavet leiab internetist terviseameti kodulehelt www.terviseamet.ee või USA haiguste kontrolli ja ennetuse keskusest www.cdc.gov. Millele tuleks mõelda nakkusohtlikule patsiendile kiirabi osutamisel Seisundi raskusastme ja hospitaliseerimise vajalikkuse määratlemisel lähtuda CRB skaalast (Confusion; Respiratory rate; Blood pressure)
annaabi.ee 
