Kõige olulisem on sel ajal putukahammustusi vältida. Magama minnes tuleks kasutada putukavõrke. Kuna viiruse vastu puudub vaktsiin ja puudub ka etioloogiline ravi, siis see on antud juhul kõige olulisem, mida inimene ise teha saab. Noortel naistel, kes planeerivad rasestuda järgmise aasta jooksul või juba on lapseootel, soovitatakse seda piirkonda vältida, aga kui on vaja reisida, siis on kõige olulisem putukahammustuste vältimine. Mis riigid kuuluvad praegu riskipiirkonda? Viiruse levik algas Aafrikast, aga kõige suurem puhang on praegu Lõuna- ja Kesk-Ameerika riikides. Riskipiirkonda kuuluvad ka Kariibi mere saared. Enne seda on viirust leitud ka Vaikse- Ookeani saartelt ja ka Kagu-Aasias. Kui inimene naaseb riskipiirkonnast, siis mis on peamised sümptomid, mida võiks jälgida? Viiruse peiteperiood on keskeltläbi nädal, võib-olla ka kümmekond päeva. Esmased sümptomid
nakkust kanda võivate lindudega · Tuleb kaitsta/katta kodulindude söötmispaiku · Mitte lubada lindlasse võõraid linde Inimestel vältimiseks · Kui oled võõraste lindudega kokku puutunud, pese käsi. · Mitte puudutada haigeid või surnud linde. · Reisides välismaale, eriti Kagu-Aasiasse, olla ettevaatlik veekogude läheduses, mis võivad olla saastatud. · Lasta ennast vaktsineerida, enne riskipiirkonda reisimist. Kasutatud kirjandus http:// www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Nakkushaigused/J2rvelaid_linnugripp.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/Linnugripp http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/controlmeasures/avian/docs/ten_key_facts_abou Aitäh kuulamast!
piirkondade elanikke puukentsefaliidi vastu, - veterinaartöötajaid, jahimehi ja loomade poolt puretud inimesi marutõve vastu, - laboritöötajaid nende vaktsiinvälditavate nakkushaiguste vastu, mille diagnoosimisega nad tegelevad, - väikelapsi, vanemaealisi inimesi, teenindustöötajaid jt enne hooaja algust gripi vastu, - puhangute korral nakatumisest ohustatud mitteimmuniseeritud inimesi, - välismaale, mõne nakkushaiguse leviku riskipiirkonda sõitvaid reisijaid, näiteks kollapalaviku, A-viirushepatiidi, meningokokknakkuse, koolera või kõhutüüfuse vastu. kasutatud kirjandus: http://www.terviseamet.ee/nakkushaigused/vaktsineerimine.html http://et.wikipedia.org/wiki/Vaktsineerimine http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel227_217.html http://www.bagiravip.com/ee/auxpage_basics-of-communication-with-children/page7/ http://www.vaktsineeri.ee/kasulikku/kusimused-ja-vastused.html http://www.vaktsiin
piirkondade elanikke puukentsefaliidi vastu, 5)veterinaartöötajaid, jahimehi ja loomade poolt puretud inimesi marutõve vastu, 6)laboritöötajaid nende vaktsiinvälditavate nakkushaiguste vastu, mille diagnoosimisega nad tegelevad, 7)väikelapsi, vanemaealisi inimesi, teenindustöötajaid jt enne hooaja algust gripi vastu, 8)puhangute korral nakatumisest ohustatud mitteimmuniseeritud inimesi välismaale, mõne nakkushaiguse leviku riskipiirkonda sõitvaid reisijaid, näiteks kollapalaviku, A-viirushepatiidi, meningokokknakkuse, koolera või kõhutüüfuse vastu. 12 Puukentsefaliidivastane vaktsineerimine Puugihooaeg kestab aprillist oktoobrini. Puugid on aktiivsed siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab +7 kraadi. Puugid levitavad puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi. Neist esimese vastu on võimalik vaktsineerida
a.; vanematel inimestel tekib resistentsus viiruse suhtes (loomulik immuunsus). 14 CHIKUNGUNYA VIIRUSHAIGUS Chikungunya viiruspalaviku on arboviiruste hulka kuuluv RNA-viirus. Chikungunya viiruspalaviku levitajateks on Aedes albopictus sääsed.[2] Euroopa Haiguste kontrolli ECDC andmetel on selliseid sääski leitud 12-s Euroopa riigis. Terviseameti andmeil ei ole Eestis neid sääski leitud. Riskipiirkonda siirduvatel reisijatel soovitame kanda pikki riideid ning kasutada 30% DEET põhinevaid sääsetõrjevahendeid. Sääsetõrjevahendeid ei soovitata kasutada alla kolme kuu vanustel lastel. [3] Haiguse inkubatsiooniperiood: keskmiselt 3-5 päeva, võib pikeneda kuni 12 päevani. Chikungunya viiruspalavikku iseloomustavad kõrge palavik, peavalu, lihas- ja liigesvalud, lööve, vahel ka kõhulahtisus.[2] 15 KRIMMI-KONGO HEMORRAAGILINE PALAVIK