Liikmesriikidel on aga ka õigus kehtestada töötajate kaitseks rangemad nõuded (kontrollige oma riigi õigusaktidest, kas see on nii). Riskihindamine on tööohutuse ja töötervishoiu eduka juhtimise alus ning tööga seotud õnnetuste ja kutsehaiguste vähendamisel ülioluline. Tulemuslik riskihindamine võib parandada tööohutuse ja töötervishoiu taset ning ettevõtte äritulemusi üldiselt. Enamikule ettevõtetele peaks sobima lihtne viieastmeline lähenemine riskihindamisele. On aga ka teisi meetodeid, mis toimivad sama hästi, eelkõige keerukate riskide ja tingimuste korral. Iga ohu korral tuleb kindlasti mõelda selle peale, keda see võib kahjustada; nii saab leida parima viisi, kuidas ohu tekitatud riski vähendada. Ohustatud inimesi ei pea loetlema nimepidi, piisab üldistamisest, nagu ,,laotöötajad" või ,,möödujad". Ohustatud võivad olla ka puhastustöötajad, alltöövõtjad ja üldsus
on vajalik pidev töö järelevalve ja riskihindamise dokumentatsioon. Nendesse sammudesse on vajalik kaasata ka töötajad, sest sageli ei ole nad ise teadlikud tööalastest riskidest. Teinekord aga oskavad töötajad tööandjaid riskiennetamisel aidata, suunates ressursid õigetesse kohtadesse. Isiklikult olen töötanud ühes ehitusettevõttes ja peale seda pikemalt transpordiettevõttes. Minu kogemus näitab, et just ehitusvaldkonnas on rohkem tähelepanu pööratud tööohutusele ja riskihindamisele. Eestil on Teet Gross aga veel pikk maa minna kui teemaks on tööohutus, järelvalve ja ennetamine võrreldes näiteks meie põhjanaabri Soomega. Küll aga oli ehituses kasutusel mitmed tööohutust tagavad vahendid, näiteks vastav tööriietus, kiivrid, kindad ja muu selline. Transpordiettevõttes, töötades autojuhina pöörati sellistele asjaoludele vähem tähelepanu. Muidugi,
Riskitegurite hulka kuulub kokkupuude üldsuse või rahaga ning töötamine üksinda. Vägivallajuhtumite tagajärjed nt vigastused, traumajärgne stressihäire, haiguspuhkus või kehvad töötulemused võivad olla äärmiselt tõsised nii üksikisiku kui ka organisatsiooni jaoks. Organisatsioonid ei tohi sekkumisega oodata füüsilise rünnaku toimumiseni. Tõhusad sekkumised peavad vastama organisatsiooni tingimustele ning tuginema põhjalikule riskihindamisele. Vägivalla ennetamisele suunatud lähenemised on tõhusamad kui üksikud, töötaja tasandil pärast õnnetust võetavad meetmed. Tõhusateks meetmeteks võivad muu hulgas olla piisava valgustuse ja videovalvesüsteemide paigaldamine, töökorralduse muutmine, et vältida töötajate üksinda töötamist, ning õpetamine, kuidas tulla toime klientidega seotud keeruliste olukordadega ning panna tähele ohumärke.
EU-OSHA korraldatava tervislike töökohtade kampaania üldeesmärk on edendada terviklikku riskijuhtimist, kus võetakse arvesse riskihindamise eri etappe. Euroopa riskihindamise kampaania põhieesmärgid on: julgustada kõikide tasandite sidusrühmi võtma üleeuroopalisest kampaaniast aktiivselt osa; suurendada teadlikkust töökoha riskihindamise õiguslikust kohustusest ja praktilisest vajadusest selle järele; edendada lihtsat astmelist lähenemist riskihindamisele ning demüstifitseerida riskihindamise protsessi; julgustada ettevõtteid (eriti mikroettevõtteid ja VKEsid) riskihindamist ise korraldama (ettevõttesiseselt); edendada arusaama, et riskihindamine on ühine tegevus. See on iga töötaja, mitte üksnes tööandjate või erialatöötajate kohustus; toetada tööandjaid, töökeskkonnavolinikke, asjaomase valdkonna töötajaid, ennetusteenistusi, poliitikakujundajaid ja muid sidusrühmi riskihindamise parandamisel;
väärtust nii olemasolevate aktsionäride kui võimalike tulevikuinvestorite silmis". Nagu David M. Messick ja Max H. Bazerman "The Leadership Quaterly" ajakirjas ilmunud artiklis väitsid, et tegevjuhid, kes teevad kõrgematasemelisi otsuseid suudavad vältida eetilisi vigu. Parandades otsustamise kvaliteeti tähendab see automaatselt ka seda, et arvestatud on ka kõigi tegevuste tagajärgedega. See aga viitab täpsele riskihindamisele koos võimalike strateegiatega. Kui vähegi võimalik peaksid juhid oma otsused rajama informatsioonile mitte eelaimdustele. Kui olukord on esmakordne, siis parim teejuht on pöörata tähelepanu reaalsusele, mitte aga mälule ja intuitsioonile. Äris on samuti nagu teaduses- ebausaldusväärne informatsioon on sama hea, kui pettuslik ja andestamatu. On juhtumeid, kus juhil ei ole muud võimalust, kui teha otsus subjektiivse intuitsiooni baasil. Kuid neil on