iga päev kohtub, on looduslikku päritolu. Ta on olnud meie ja ka meie eellaste saatjaks sünnist saadik.Röntgenikiirgusest, millega inimene kokku puutub, on siiski suur enamus pärit inimese poolt loodud aparaatidest. Kuid see on vaid üks, kõige nörgatoimelisem liik ioniseerivat kiirgust.Tänaseks on inimkond õppinud ioniseerivat kiirgust tekitama kogustes, millega vanasti inimene kokku ei puutunud. See on kohati muutnud elukeskkonda ja toonud sellesse riskiallikaid juurde. See lisarisk ei ole lihtsalt määratletav. Ei saa öelda, et siiani on kiirgus ohutu ja siit edasi ohtlik.Kaasaja maailmas tuleb õppida tundma ja arvestama neid riske, mida tsivilisatsiooni hüved kaasa toovad, sealhulgas ka kiirgusriski. Kiirgusi, välja arvatud soojus- ja valguskiirgus, meeleorganid ei taju. Nad ei suuda eristada looduslikku kiirgushulka umbes 2000 korda tugevamast surmavast kiirgushulgast. Seega pole meeleorganitelt õigeaegset häiresignaali oodata
FMEA FMEA uurimisobjektiks võib olla toode/teenus või protsess, mille väljund on see toode või teenus. Riskihindamise uurimisel püstitatakse küsimus kas toode on kliendile vajalik ning kasutajasõbralik ning kas ettevõte suudab talle seda stabiilselt pakkuda. Riskijuhtimise käigus tuleb hinnata projektiga kaasnevaid riske. Oluline on välja tuua kõik võimalikud riskid ja mustad stsenaariumid. Edasi tuleb tegutseda samm-sammulises järjekorras: 1. Identifitseerida riskid - Riskiallikaid on mustmiljon (nt oma töötajad, kliendid, loodus, poliitilised jõud, tehnoloogilised ja protseduurilised riskid). 2. Hinnata riskid Riskid tuleb hinnata vastavalt esinemise tõenäosusele ja hinna järgi (palju see maksma läheb, kui risk realiseerub). Üks võimalik variant on traditsiooniline riski prioriteetsuse tegur RPN (risk-priority- number) ehk (Esinemise tõenäosus)X (Tagajärgede tõsidus) x (Avastatavus) 3
annaabi.ee 
