VARAUUSAEG
Kaubandusest saadud kasum oli erakordselt kõrge. Kui nael pipart maksis 1600. aasta paiku Indias
vaid kolm penni, oli selle hind Inglismaale jõudes juba 20 penni. Kaneeli nael maksis Indias üheksa,
Inglismaal aga juba 72 penni. Ühelt poolt pakkus uus ajastu kiire rikastumise võimalust, kuid samas
võis rikkuse kogunud kaupmees kaotada lühikese ajaga kogu oma vara ning lõpetada täielikus
vaesuses. Varakapitalism nõudis kaupmeestelt investeerimis- ja riskeerimisvalmiduse, paindlikust ning
raamatupidamisoskust.
Kaubanduse tuludest rahastati ka teisi majandusharusid. Juba 16. sajandil tõusid esile kaupmeeste
perekonnad, kes koondasid enda kätte nii kaubanduse, panganduse kui ka töönduse. Saksamaa
kaupmehed Jakob Fugger (14591525) ja tema vennapoeg Anton Fugger (14931560) haarasid enda
kätte kogu Saksamaa vürtsikaubanduse. Toetanud oma rahadega Karl V keisriks valimist, sai Jakob
Fugger vastutasuks ainuõiguse kaubelda elavhõbedaga