6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon
.................................................................................... 44 5.6. Asünkroonmootori käivitamine......................................................................................... 45 5.7. Asünkroonmootori pidurdamine ....................................................................................... 46 5.8. Arvutusülesanne ................................................................................................................ 48 6. Sagedusmuunduriga elektriajam ...................................................................................... 49 6.1. Sagedusmuundur ja tema tööpõhimõte ............................................................................. 49 6.2. Sagedusjuhtimine .............................................................................................................. 51 6.3. Väljatugevuse vähenemine nimisagedusest suurematel sagedustel .................................. 51 6.4
I vool elektriline nurk i ülekandesuhe ülereguleerimine J inertsmoment hõõre k tegur L induktiivsus haru L1,2,3 kolmefaasiline ahel lekketegur M pöördemoment magnetvoog m faaside arv, mass temperatuur n pöörlemissagedus nurk P võimsus aheldusvoog p pooluste arv nurkkiirus Q laeng 6 Lühendid A amper M mega = 106 (eesliide) ac vahelduvvool MMF magnetomotoorjõud BJT bipolaartransistor MO mooduloptimum
m = Va 0 ×pa/p0 indikaatordiagrammi igal silindril eraldi. pa on õhu rõhk silindris täiteprotsessi lõpul, Kahetaktilise mootori täiteaste: Keskmise ja kiirekäigulistel mootorite inditseerimisel mehaanilist p0 atmosfäri rõhk. v 2takt= v(1- s.) . indikaatorit tema ajami inertsist tuleneva ebatäpsuste tõttu pole pa praktilised väärtused : 0,8...0,9 bar.( kiirekäigulistel 0,88...0.9 ) Täiteastme praktilised väärtused : kasutada võimalik . Kiirekäiguliste mootorite inditseerimisel Mida suurem on rõhu langus (p = p0 - pa ), seda puudulikumalt 4-taktilistel kiirekäigulistel 0,75...0,85 kasutatakse tänapäevaseid elektroonseid diagnostika aparaate nagu silinder täitub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
