Eesti kunst keskajast klassitsimini
Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn. üleminekustiilile
omase vastuolulise üldmulje. Kapiteelide väänla- ja lehemotiivid viitavad anonüümse Kõlni
meistri kunstiringile. Kirikust mõnevõrra hiljem püstitati selle lõunaküljele ringikujulise
põhiplaaniga kabel, mille kuppelvõlvi omapärased, mördi abil vormitud lamedad mõigasroided
toetuvad pikkadele ümaratele rippsammastele. Üldkujult on Haaosalu kabel, mida kasutati
baptisteeriumi funktsioone, harva esinevaks näitek Itaaliasse ulatuvate traditsioonidega
hoonetüübist.
Kesk-Eesti kodakirikud:
Kujunemine toimus 13. sajandi poolel ja 14. saj. algupoolel peamiselt endisel Järvamaal. Pärast
1238. a loovutas Taani kuningas Järvamaa Saksa ordule, kuid tingimusel, mis keelas linnuste
ehitamise. Arvatavasti see stimuleeris ordut aktiivsele kirikute püstitamisele. Kivikirikuid