NIMI: Martti Aljand RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m liblikujumises aeg 52,49 100 m kompleksujumises aeg 53,97 100 m rinnuliujumises aeg 1.00,56 100 m seliliujumises aeg 58,18 200 m rinnuliujumises aeg 2.16,31 200 m kompleksujumises aeg 2.01,26 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · 2008. a Pekingi olümpiamängud TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises uue Eesti rekordi 1.02,46. Tulemus andis 63 konkurendi hulgas 45. koha. TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · Aastal 2005 Triestes toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel 100 m komleksujumises saavutas Martti Aljand 6. koha. · Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. · 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8
19.55,3, 19.38,0 (1952), 19.30,7 , 19.10,1 (1953). Eesti NSV meister 1948-60 a. 13 korda individuaal- ja 9 korda teateujumises. Tuntud ka veepallurina. Endel Edasi Eesti NSV ujuja Tallinna "Dünamo". 1952 a. olümpiamängudel 100m vabaujumises 18.-19. koht (59,8). NSV Liidu meister 1952 a. 100m vaba-, 1949 ja 1950 a. 400m rinnuli-, 1950 a. 200m rinnuli- ning 1951 ja 1952 a. 4x200m vabaujumises. NSV Liidu meistrivõistlustel 2. koht 1948 a. 400m rinnuliujumises, 1949 ja 1951 a. 3x100m kombineeritud teateujumises ning 1953 a. 4x200m vabaujumises, 2-3 koht 1950 a. 100m rinnuliujumises, 3. koht 1950 a. 4x200m vaba- ja 3x100m kombineeritud teateujumises, 1951 a. 400m rinnuli- ja 1955 a. 100m vabaujumises. NSV Liidu rekordid: 200m rinnuliujumises 2.46,6 (1949); 200m kompleksujumises 2.31,0(1949); 400m kompleksujumises 5.34,5 ja 5.26,5 (1954).Eesti NSV meister 1945-58 20 korda individuaal- ja 12 korda teateujumises. Tuntud ka veepallurina.
NIMI: Martin Liivamägi RIIK: Eesti ELUKUTSE: ujuja ALA: vahelduvstiilis ujumine ISIKLIKUD REKORDID: 100 m vabaujumises aeg 51,67 200 m vabaujumises aeg 1.44.27 100 m rinnuliujumises aeg 54,46 200 m rinnuliujumises aeg 1.55,22 100 m liblikujumises aeg 49,43 100 m seliliujumises aeg 51,18 MILLI(S)TEL OLÜMPIAMÄNGUDEL OSALES: · Euroopa Noorte Olümpiapäevad aastal 2003 · Pekingi olümpiamängud aastal 2008 TULEMUS JA KOHT OLÜMPIAVÕISTLUS(T)EL: Euroopa Noorte Olümpiapäevad 16. koht 200 meetri kompleksujumises. Pekingi Olümpiamängude 200m kompleksujumise 35. koht TULEMUSI MUUDELT VÕISTLUSTELT: · 2008/2009 hooaja Euroopa edetabeli 12. koht 200m kompleksujumises ajaga 1.59
väljaroteerimisega põlveliigesest pole harjumuspärane liigutus ning seda tuleb õppida. Teinekord pöiad jäävad löögi lähteasendis lõdvaks ning selle tulemusena toimub löök sarnaselt delfiiniujumisele pöiapealsega. Sagedaseks veaks on samuti löögi ebasümmeetrilisus. Põhjust tuleb otsida taas löögi lähteasendist. 4. Käte ja jalgade liigutuste rütmiline kooskõlastamine rinnuliujumises ei toimu käte ja jalgade tööliigutused üheaegselt, vaid vahelduvalt. Õige liigutuste koordinatsioon kindlustab sujuva ja häireteta edasiliikumise. Kui tõmmet alustanud käed on teineteisest eemaldunud õlgade laiuseni, algab jalgade juurdetõmbamine. Viimane kestab katkematult kuni etteviidavate käte jõudmisel lõuani- seega käte töö aktiivse osa lõppemiseni. Järgnevalt lülitub käte tõmbest
· jalgade töö, · käte töö, · rütmiline hingamine, · terviklik sooritus. Stardihüpe: · pea ees vettehüpe. Ujumisstiili, ujumise omandamine Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Rinnuliujumises meenutab jalgade töö konna ujumist, käed töötavad paaris ees. Liblik ehk delfiiniujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbuvad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. Ujumisoskus Ujumisoskuseks loetakse, kui inimene suudab vees liikuda tund aega, minimaalne
Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumisel kui spordialal on põhiliselt neli erinevat ujumisstiili ehk tehnikat krooliujumine, seliliujumine, rinnuliujumine ning liblik- ehk delfiiniujumine. Krooli- ja seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Rinnuliujumises meenutab jalgade töö konna ujumist, käed töötavad paaris ees. Liblik ehk delfiiniujumine põhineb suuresti jalgade tööl paarislöögiga saavad jalad veest tuge ja tänu sellele, et käed tulevad ette vee pealt ja tõmbuvad ujujat edasi, on edasiliikumine kiirem. Liblikujumine annab koormuse ka õlavöötmele. Alustekst Sportlik ujumine pärineb Inglismaalt. Londonis toimus 1837. aastal esimene ujujate demonstratsioonesinemine
selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. AJALUGU Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1902. aastal tutvustas Richard Cavill läänemaailmale krooliujumist, liblikujumine arenes välja konnast ning seda hakati eraldi stiilina tunnustama 1952. aastal. 1908
kiirem. Käed ja jalad töötavad eraldi ja pööretena on kasutusel saltopöörded. · Kompleksujumine: 100-, 200- või 400-meetrine distants läbitakse, ujudes võrdsetes pikkustes delfiini, selili, konna ja krooli' Ajalugu Kuigi Upsala (Soomes) ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1902. aastal tutvustas Richard Cavill läänemaailmale krooliujumist, liblikujumine arenes välja konnast. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit.
on vees energiakulu 20 - 100% suurem · ujumisel põletatakse sama palju kaloreid kui jooksmisel Olulised on õige ujumistehnika ja sobiv ujumisstiil Kindlasti peab tervisesportlane ujuma õige tehnikaga, algaja võiks nõu küsida ujula töötajatelt. Kui 50m ujumise järgselt algaja tervisesportlane väsinud on, võib põhjuseks olla just vale ujumistehnika. Kui vabaltujumises, selili- ja delfiinujumises langeb ligi 75% lihaskoormusest kätele, siis rinnuliujumises on käte- ja jalgade töö suhe võrdne. Seni on vaieldamatult populaarseimaks ujumisstiiliks tervisesportlastele olnud rinnuliujumine, kuid soovitav on õppida selgeks ka vabaujumine ja seliliujumine. Erinevate ujumisstiilide puhul on töös erinevad lihased, nii tugevdate harmooniliselt kogu keha. Viimase aja teadusuuringutes on täheldatud, et vigastusi esineb ujumises enam just rinnuliujumises - eeskätt põlved, ka kael. Soovitused tehniliselt õigeks vabaujumiseks
. otse selili asendist saltopööre), konn- krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta Ajalugu Kuigi Uppsala ujumisklubi[1] väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1902. aastal tutvustasRichard Cavill läänemaailmale krooliujumist, liblikujumine arenes välja konnast ning seda hakati eraldi stiilina tunnustama 1952
2. Tõuge -vajuta kiiresti puki esiservale või heida hooga käed ette, tõsta pea ja tõuka. 3. Õhulend -tõmba jalad ja sääred pingesse, pööra pea alla ja peata käed kõrvuti ees. 4. Sukeldumine -mine vette ühest august, käed teineteise peal. Hoia pea käte vahel ja pöiad sirutatult. Ujumise alustamine vabaujumises: · Löö vähemalt 2 väga kiiret jalgadelööki · tule käetõmbega veepinnale · 2 esimest tõmmet soorita ilma hingamata Ujumise alustamine rinnuliujumises: · sukeldu veidi sügavamale · tõmba kätega taha · soorita jalgade löök · tule veepinnale
Seppälä. hoolealust ka teistes ujumisviisides võimekaks. “Harjutan kõiki stiile. Kas EM-il Riho Aljand: Eesti rekord pidigi proovin ka kompleksujumist, pole ma veel tulema“Piirdusime neil kahel päeval otsustanud,” ütles Hissamutdinova.Meestest ainult ühe treeningukorraga. Ent juba näitas võitlejahinge Baldin, kes 100 meetri esmaspäeva hommikul paneme rinnuliujumises alistas Heikki Mäihäniemi täistuuridega edasi,” täpsustas Triinu 0,18 ja 200 meetris 0,13 sekundiga.Eesti treenerist isa Riho Aljand. “Rekord parimateks tunnistati Triin Aljand ja Viilep pidigi tulema, Triin on piisavalt ning juunioridest Jane Trepp ja Rasmus Kütt. Keegi ei tea, kui paljud eestlased ujuda oskavad! Ujumisliidu treenerite kogu juhatuse esimees Riho Aljandi sõnul ei tea ilmselt keegi, kui paljud eestlastest ujuda
Viljandi 2011 Ujumisest üldiselt Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt. Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit, Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010 aastal tähistas Eesti ujumisliit 100
3 kogu ülakeha. Selg ja kael tuleb hoida sirgena ning pead tuleb sissehingamisel keerata vaid nii palju, et suu oleks üle veepinna. Parema käe alt hingates on vasaks põsk vees ja vastupidi. Tihti tehakse seda viga, et tõmmatakse pööret sooritades pea rinnale. See on halb, sest nii võib pea ära lüüa ja pööre ei ole nii sujuv. Viimase aja uuringutes on tähele pandud, et enim vigastusi esineb just rinnuliujumises- põlvede ja kaelaga. Seliliujumine Seliliujumisel on mõningad sarnasused krooliga, asend on vaid selili. Selle tõttu ongi see ujumisstiil mõndadele inimestele kergem- nägu on veest vaba ja on kergem hingata. Seliliujumise erinevus teistest stiilidest on, et ujuja ei näe, mis suunas ta liigub. Seliliujumisel on lisaks keha sirgelthoidmisele tähtis hoida ka kaelapiirkond kehaga samal joonel. Käed tuleb tuua ükshaaval sirutatult ette. Esmalt läheb vee alla väike sõrm. Seal
selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1902. aastal tutvustas Richard Cavill läänemaailmale krooliujumist, liblikujumine arenes välja konnast ning seda hakati eraldi stiilina tunnustama 1952. aastal. 1908
ujumisliigutusi tehes tekib vastujõud, mis mõjub tervele kehale. · Ujumisest ja vees viibimisest võivad leevendust ning abi saada ka astmaatikud. · Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid. 7 8 6.UJUMISE AJALOOST Rinnulikroolile aluse panijaiks peetakse austraallast Richard Cavilli ja 20. saj. esimese kümnendi kuulsaimat Ungari ujujat Zoltán Halmayd. Rinnuliujumises (brassis) peavad mõlemad käed samal ajal ja sümmeetriliselt veepinna all sooritama tõmbeliigutuse ning seejärel uueks tõmbeks ette liikuma. Liigutuste samaaegsuse ja sümmeetrilisuse nõue kehtib ka jalgade kohta. Jalgade üles- alla liigutamine on keelatud. Õlad peavad olema veepinnaga paralleelsed. Veepinna all on lubatud ujuda ainult ühe kätetõmbe ja jalgadelöögi tsükli ulatuses pärast starti ja pärast iga pööret
Seoses suure energiakulu tõttu (500....800kcal olenevalt ujumistiilist) on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetushaigusi, taastuda vigastustest AJALUGU Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1902. aastal tutvustas Richard Cavill läänemaailmale krooliujumist, liblikujumine arenes välja konnast ning seda hakati eraldi stiilina tunnustama 1952. aastal. 1908
Mõlemal juhul peab see olema valmistatud kangasmaterjalist, ei tohi olla üle 1mm paks ning peab vastama FINA reeglitele (1). Iga ujumisviis hõlmab kolme tegevust: - jalalöök, - käetõmme - hingamine 4 1. START JA VETTEHÜPPED Vastavalt Rahvusvahelise Ujumisliidu määrustele kehtib kõikidel võistlustel ,,ühe stardi reegel". Vabaujumises, rinnuliujumises, liblikujumises ja kompleksujumises starditakse hüpates. Seliliujumises ja kombineeritud teateujumises peavad osalejad asetsema vees, nägu stardiseina poole, hoides käepidemetest. Keelatud on haarata varvastega ülevoolurenni servast või sellele toetuda. Stardi andmise hetkeni ei ole võistlejatel lubatud teha mitte mingisuguseid liigutusi. Start sooritatakse seinast tõukamisega. Pärast kohtuniku lühikesi vilesid peavad osalejad stardiks valmistuma (ära võtma liigse riietuse, välja
pronksmedali, Priit Tomson sai korvpallis pronksmedali, Jaak Lipso asi korvpallis pronksmedali, Tõnu Lepik oli kaugushüppes 5., püstitades Eesti rekordi 8.09, mis püsis kauem kui Robert Beamoni maailmarekord 8.90, Laine Erik jõudis 800 m jooksus poolfinaali, Mart Paama oli odaviskes 15, Rein Aun katkestas kümnevõistluse, Tiit Helmja jõudis sõudmises kahepaadil poolfinaali, Toomas Arusoo (esindas Kanadat) jõudis rinnuliujumises poolfinaali. München 26. August 11. September 1972 Müncheni olümpiamängud on ajalukku läinud kui kõige kurvemad olümpiamängud, sest Palestiina terroristid organisatsioonist Must September võtsid 5. septembril pantvangi 11 Iisraeli sportlast ja tapsid nad hiljem. Eesti sportlastest tulid olümpiavõitjaks Jüri Tarmak kõrgushüppes ja Jaan Talts tõstmises. Montreal 17. Juuli 1. August 1976 1976. aasta algul võistles Uus-Meremaa ragbimeeskond Lõuna-Aafrika Vabariigis.
annaabi.ee 
