Rinnanibu on nibuväljakese keskel asetsev kõrgendus, mis on rinnapiima transportivate juhade välimiseks avaks. Nii nibu kui ka nibuväljakese nahas on naisel murdeeast alates ja eriti raseduse ning imetamise ajal rohkesti pruuni värvainet ehk melaniini. Rinnanääre ehk piimanääre on sagaratest koosnev näärmete ja juhade süsteem ümbritsetud rasvkoest, mis pärast sünnitust toodab rinnapiima ja transpordib seda piimajuhade kaudu rinnanibusse. Piimanäärmed on arengulooliselt muutunud apokriinsed higinäärmed. Rinnanääre jaguneb mitmeteks sagarateks, mis on selle funktsionaalseteks üksusteks. Mõlemas rinnanäärmes on 15-20 sagarat. Iga sagara näärmejuhad ühinevad piimajuhadeks. Need on looklevad kanalikesed, mis ühendavad rinnanäärmete sagaraid rinnanibude kaudu väliskeskkonnaga kandes rinnapiima ning mis veidi enne nahale avanemist laienevad piimaurkeks. Need on piimajuhade väikesed laiendused enne nibusse jõudmist
· piimanäärmes on olnud eelnevalt prekantseroosiks tunnistatud moodustis Üldarsti seisukohast teoreetilise tähendusega võivad riskifaktoriteks olla ka varajane menarhe, hiline menopaus ja lühiaegne laktatsioon (Haagedoorn jt 1994). Rinnavähi vormid Nagu ka eelnevalt mainitud, on naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja rinnavähk see on haigus, mille puhul leitakse rinnakoest rähirakke. Rinnas on 15-20 näärmesagarat (lobulus), mida sidekude üksteisest eraldab. Rinnanibusse suunduvad näärmesagaratest piimajuhad (ductus). (Tigane.) 3 · Kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest , mida nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. 75% rinnavähkidest on duktaalsed. · Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Erinevalt teistest rinnavähi vormidest võib see esineda mõlemas rinnas.
annaabi.ee 
