Samuti on nahaaluskoes palju veresooni, ning sensoorseid närvilõpmeid. (Roosalu 2006:242). 8 Naha abielundid Karvad (pili) ja küüned (ungues) on sarvkihi struktuurid on surnud rakkude jäänused, peamiselt valgud (keratiin). Ainult karva või küüne kasvualal leidub elusaid rakke. Karvu on nahal kõikjal, nad puuduvad vaid peopesadel, jalataldadel, sugutil ja huultel ning rinnanibudel. Karv on marrasnaha sarvmoodustis. Karvajuur algab laienenud osana- karvasibulana, mille sisse ulatub veresoonterikas karvanäsa. Karvasibula rakkude paljunemise arvel karv kasvab. Karvajuurt ümbritseb karvatupp ehk karvafolliikul, mille ülaossa avanevad rasunäärmed epiteelrakkudest moodustunud. Karvatupe välispinnale kinnituvad silelihasrakkudest moodustunud karvapüstitajalihased, mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Karvad saavad omale toitaineid veresoontest
apokriinsed higinäärmed? 117. Kus ei leidu naha siseseid Peopesadel ja taldadel rasunäärmeid? 118. Mis ülesanne on naha Rasunäärmete sekreet võiab nahka ja karvu, muutes need elastseks ja mittemärguvaks. Ka on rasunäärmetel? naharasul bakteritsiidne toime. 119. Millistel keha osadel ei leidu Peopesadel, taldadel, sugutil, huultel, rinnanibudel karvu? 120. Kust saavad karvad Karvanäsast kasvamiseks toitu? 121. Mis tõstab karvad püsti külma Karvapüstitaja lihas ja hirmu korral? 122. Mis paneb karvad läikima (st Rasunäärmete sekreet võiab karvu)? Tihedalt üksteise peal asetsevad sarvestunud rakud, mis sisaldavad rohkesti tahket valkainet 123. Mis annab küüntele tugevuse?
tekitusepiteelist. küünealumikus leidub rohkesti veresooni ja sensoorseid närvilõpmeid. Küünel, nagu epidermiselgi, eristatakse sarvkihti ja kasvukihti. Kasvukihi rakkudel paljunemisel arvel toimubki küüne kasv. Elusal inimesel kasvab küüs pidevalt ja küllaltki kiiresti - kuni 4 mm kuus. Karvad Karvad on niitjad jäigad sarvmoodustised, mis katavad tunduvat osa nahast. Nad puuduvad peopesadel, jalataldadel, huulepunal, sugutilukil, eesnaha sisemisel pinnal, rinnanibudel ja väikeste häbememokkadel. Karvkate ei ole keha erinevates piirkondades ühesugune ja varieerub individuaalselt. Väliskujult jagunevad karvad mitmesse tüüpi. Pikkade karvade hulka kuuluvad juuksed, habeme- ja vurrukarvad, kaenlaaugu, suguelundite ja häbemekingu piirkonna karvad. Lühikeste harjaskarvad hulka kuuluvad kulmude ja ripsmete karvad, ninasõõrmete ja välimise kuulmekäigu karvad. Kerel, näol ja jäsemetel leidub ka peenikesi alus- e. villkarvu (udekarvad).
Küüned UNGUES * koosnevad keratiini sisaldavatest sarvestunud kettudest * küünekeha, küünejuur, kasvamispiirkond nende vahel * sarvkiht ja kasvukiht, mille rakud paljunevad - kasv 4 mm kuus Karvad PILI * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast * puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise 1.LOOTEKARVAD kuulmekäigu karvad 2.PÄRISKARVAD 3.ALUS e VILLKARV (udekarv): kerel, näol, jäsemetel 3.TERMINAAL- * karvajuur (karvanääpsus e folliikulis) algab karvasibulana, sellesse tungib
Noorematel inimestel esinevad valdavalt ägedad muutused: punetus, villid ja koorikud nahal, vanematel kroonilisemad muutused. Alati esineb sügelemine. ·Esineb sügelemine, eriti peale dussi või vanni ning ka talvel ·Nahk on ärritatav, eriti villa ja seepide suhtes ·Kuivad ja ketendavad huuled ·Kuiv nahk kehal ja peenehelbeline ketendus peanahal ·Peopesade nahajoonise tugevnemine ·Täiskasvanutel nahapõletik silmalaugudel, kuklal, rinnanibudel või kätel ·Vähenenud higistamine ·Ülitundlikkus õhuga levivate allergeenide suhtes AD ravi sõltub haige vanusest ja lööbe tüübist. Millist ravi kasutada määrab arst, kuid ka parimatest ravimitest on vähe abi, kui inimene ei järgi vajalikku reiimi. Esmatähtis onärritajatest ja allergeenidest hoidumine, nahakuivuse, sügelemise ja põletike kontrolli all hoidmine. Õendusprobleemid: · Sügelus, mis on tingitud naha kuivusest
Raseduse ajal on igemed kohevamad ja võivad veritseda. Suurem oht on ka kaariese tekkeks, kuna laps vajab oma luude ülesehitamiseks kaltsiumi ning võtab seda ema organismi varude arvelt. Raseda seedimine on aeglasem, toit liigub sooles aeglasemalt kuna hormoonid lõõgastavad soole seinas olevaid silelihaseid. Rasedal on ka kalduvus kõhukinnisusele. Suurenenud emakas surub mao üles ja tühja kõhuga võivad tekkida kõrvetised. Nahk Rinnanibudel ja nibuväljadel süveneb pigmentatsioon. Pigmenteeruda võib ka kõhu valgejoon ning välissuguelundid. Näol võivad tekkida raseduspigmendilaigud e. kloasmid. Emaka kiire kasvu tõttu tekib kõhuseinte ülevenitus. Eriti on see väljendunud suure loote, liigveesuse ja mitmikraseduse korral. Kui nahk pole piisavalt elastne, tekivad kõhunahal rasedusjutid e. striiad. Sel puhul on tegemist naha elastsete kiudude üksteisest eemaldumisega. Rasedusjutte võib tekkida ka rindadel, puusadel.
annaabi.ee 
