Eksami kordamisküsimused
Pullid 160-200kg,
lehmad sadakond kg. Tüvepikkus kuni 230cm, õlakõrgud 120-150cm. Aastane hirvenooruk
on kergesti eristatav oma väiksemate kehavõõtmete poolest peen kael ja kõrvaltvaates kitsas
pea. Sarved on enamasti piiksarved, kuid võivad olla tipust hargnenud. Vanemaks saade
muutub pullide kael jämedamaks, moodustub ,,topeltlõug", kaelal kasvavad karvad
pikenevad, moodustades laka. Elujõulisel pullil moodustavad kael ja pea ühe terviku, niiet pea
läheb üle rinnakuks ilma märgatava jõnksuta. Sarvede areng saavutab oma tipu alles
10.eluaastaks. Levik:. Pea kogu põhjapoolkera Arvukus Eestis: 1300 Toitumine: rohu- ja
puhmarinde taimed. Erinevalt põdrast ja metskitsest hangib ta toitu ka mullast, nt kartulipõllul
mugulaid välja kraapides. Meelsasti sööb puuvõrseid ja koort, eelistab samuti paju, pihlakat,
haaba ja paakspuud. Koorib ka saart ja kuuske. Seevastu männinoorendikke ei kahjusta.
Sigimine: jooksuaeg sept ja okt algul