venoosset verd kopsudesse. Väikese vereringe veri voolab kopsudest 4 kopsuveeni kaudu (kummastki kopsust 2 veeni) südame vasakusse kotta. 16. Aort AORTA Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni. Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks. 17. Aordikaarest lähtuvad harud Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter 18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen 19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks 20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI Rangluualune veen VENA SUBCLAVA 21
suures vereringes on see vastupidi. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest aordiga ning lõpeb veenide kaudu venoosse e. hapnikuvaese vere tagasitoomisega südamesse, kust see läbib väikese vereringe. Aordis eristatakse ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Ülenevast aordist saavad alguse koronaararterid. Aordikaare eespinnalt saab alguse õlavarrepeatüvi ehk brahhiokefaaltüvi. Alanev aort jaguneb kõhu- ja rinnaaordiks. 45. Meeleorganid Meeleorganid on vahendajaks organismi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Nende poolt vastuvõetud ärritused põhjustavad aistingute teket. Meeleorganid töötavad ainult kõikide oma alaosade töövõime säilitades – nägemisvõime kaob mitte ainult silmamuna vigastumise korral, vaid ka nägemisnärvi läbilõikamise korral. Meeleorganid jagunevad nägemis-, kuulmis-, maitsmis- ja haistmisorganiteks. 46. Silm
annaabi.ee 
