Meretranspordi geograafia
Edasi kohates oma teel mandrite läänerannikut, keeravad
hoovused põhjpoolkeral lõunasse ja põhja lõunapoolkeral, moodustades seega suletud rõnga ekvaatori ja 40 - 45º laiuse vahel.
Põhjapoolkeral kulgeb hoovuse ringlus kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi.
Osa põhjapoolkera idasuunalisest hoovusest keerab hargnedes põhja. Põhjalaiustel 45 - 65º vahel, nii Atlandil kui ka Vaiksel
ookeanil, moodustuvad vastupäeva kulgevad ringlushoovused.
Põhja Jäämeres liiguvad pinnahoovused idatuulte mõjul Aasia rannikualalt üle pooluse Gröönimaa idarannikule. Antarktika
rannikualal on hoovus peamiselt kitsas ida lääne suunaline riba. Kandudes rannikust eemale, keerab ta läänetuulte survel itta.
Jää
Maailmameredel kohatav jää võib olla nii mereline kui ka pärit jõgedelt või mandrilt.
Merejää tekib vahetult mereveest seda jääliiki esineb meredel kõige rohkem