üks saadik. See on ühemandaadiline valimine. Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogub kõige rohkem hääli. Säärane valimissüsteem on lihtne ning valijale arusaadav. Puudus on aga see, et soosib suuri parteisid; nii kujuneb riigis välja kaheparteisüsteem; 2) absoluutse häälteenamuse põhimõtte korra annab valimisvõidu ringkonnavalimistel saavutatud absoluutne häälteenamus vaja on 51% häältest. Juhul kui valimisringkonnas on kolm või enam kandidaati, võib juhtuda nii, et absoluutset häälteenamust ei saa neist keegi. Säärasel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Niisuguse põhimõtte järgi valitakse näiteks Soome president ja Prantsusmaal nii president kui ka parlament.
Võimalik relv antisüsteemsete parteide vastu Majoritaarsel valimissüteemil on 2 alaliiki: Lihthäälteenamuse pm võidab see, kelle poolt antud kõige rohkem hääli. Riigis nii mitu valimisringkonda, kui saadikukohta parlamendis. Igast ringkonnast parlamenti 1 saadik ühemandaadiline valimine. Soosib suuri parteisid Absoluutse hääleenamuse pm valimisvõidu annab ringkonnavalimistel saavutatud absoluutne häälteenamus vaja 51% häältest. Kui kolm v enam kandidaati ja keegi absoluutset häälteenamust ei saa, siis teine valimisvoor, kuhu 2 kandidaati, kes kõige rohkem hääli said. (Pr president ja parlament, Soo president) Puuduseks asjaolu, et kahe vastandliku partei valitsemise korral järsud pöörded riigi poliitikas, võib tingida nõrga valitsuse moodustamise.
Kui valimistel kandideerib ühes ringkonnas näiteks 5 inimest eri parteidest, osutub valituks see, kes kogus kõige rohkem hääli. Selline valimissüsteem on lihtne ja valijatele arusaadav. Puudus on aga see, et ta soosib suuri parteisid ja nii kujuneb riigis välja kahe partei süsteem; 7 absoluutse häälteenamuse põhimõte. Sel juhul annab valimisvõidu ringkonnavalimistel saavutatud absoluutne häälteenamus - vaja on 5 1 % kogu häältest. Juhul kui valimisringkonnas on kolm või enam kandidaati, võib juhtuda nii, et absoluutset häälteenamust ei saa neist ükski. Sel juhul korraldatakse teine valimisvoor, kuhu lähevad need kaks kandidaati, kes said kõige rohkem hääli. Selline valimisviis on kulukas ja aeganõudev. Sellest põhimõttest lähtudes valitakse näiteks Soomes presidenti ja Prantsusmaal nii presidenti kui ka parlamenti.
annaabi.ee 
