inimestel ka, kes tahavad või soovivad minna Tartu Ülikooli õppima minna. Nad teavad siis, ette, et seal on vahepeal muutused toimunud.) 5 OMAVALITSUSED 5.1 Millises omavalitsuses elad? (nimeta täpne nimi) Haapsalu Linn 5.2 Nimeta selle omavalitsuse täidesaatva võimu organ! Haapsalu Linnavalitsus 6 KOHTUD 6.1 Nimeta Haapsalus paikneva kohtu täpne nimetus! Pärnu Maakohtu Haapsalu Kohtumaja 6.2 Kui palju on Eestis a) ringkonnakohtuid ja b) maakohtuid? Ringkonnakohtuid on meil 2 ja maakohtuid on meil 4. 6.3 Kuidas saadakse kohtunikuks? Kõigepealt peab sul olema omandatud akrediteeritud õppekava alusel vähemalt magistrikraad õigusteaduses või samaväärsete õpingute abil välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mis tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnust. Peale selle avaliku konkursi läbi kuulutab välja justiitminister väljaandes Ametlikud Teadaanded vabadele kohtunikukohtadele uued kohtunikud
põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Kohtuniku peamiseks volituseks on õigusemõistmine ning ta nimetatakse ametisse eluks ajaks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse,
lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11-st liikmest kuus kohtunikku (igast kohtuastmest kaks), kaks Riigikogu liiget, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja advokatuuri esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavatele otsustele
3. Valitsus Liberaalide ja konservatiivide vähemusvalitsusel on parlamendis 64 kohta 179-st. Koalitsiooni toetavad parlamendis Taani Rahvapartei ja 2007. a. aastal loodud Uus Allianss. 5 3. SEADUSANDLIK KESKKOND 3.1. Kohtusüsteem Taani kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuid (byret), mis lahendavad kriminaal- ja tsiviilvaidlusi, on 24. Ringkonnakohtuid (landsret) on kaks, mis asuvad Kopenhaagenis ja Viborgis. Kopenhaageni ehk idaringkonnakohtu alla kuuluvad ka Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud. Kõrgeimaks kohtuastmeks on Ülemkohus (Højesteret). Ülemkohtu koosseisu kuulub 19 kohtunikku (kuid kaks nendest töötavad hetkel Euroopa Inimõiguste Kohtus). Lisaks kuulub kohtusüsteemi Mere- ja Kaubanduskohus (Sø- og Handelsretten) asukohaga Kopenhaagenis, mis tegeleb mere- ja kaubandusõiguse küsimustega. 3.2. Varia
kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus. Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avalik haldus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll. Bürokraatia ehk ametnikkond
halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus. Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avalik haldus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll. Bürokraatia ehk ametnikkond
Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (IdaVirumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus. KHN Maa, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11st liikmest Riigikohtu esimees, kaks Riigikogu liiget, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda
Kui on esitatud apellatsioon esimese astme kohtu otsuse suhtes, vaatab selle läbi ringkonnakohus. Riigikohus tegeleb 20 kassatsioonikaebuste ning teistmisavalduste arutamisega ning on ühtlasi ja põhiseaduslikkuse järelvalve kohus. Eestis on neli maakohtut: Harju maakohus; Viru maakohus; Tartu maakohus; Pärnu maakohus Halduskohtuid on kaks: Tallinna halduskohus; Tartu halduskohus Ringkonnakohtuid on samuti kaks: Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus asub Tartus.35 KOKKUVÕTE Referaadi eesmärgiks oli uurida karistustõigust ning sellega seostuvat. Teema jaotus seitsmeks peatükiks ja nende alampeatükkideks. Karistusõiguse üleanne on kaitsa inimest või riiki. Kui isik on toime pannud süüteo, peab ta saama ka karistuse karistusseadustikus ette nähtud korras.
nõusolekul. Riigikohtu kohtunikule võib tema ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult õiguskantsleri ettepanekul ja Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Eesti kohtud: Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus. Maa- ja halduskohtud jagunevad kohtumajadeks. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Riigikohus Tartus Kohtunik: Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes: On täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava oskab eesti keelt kõrgtasemel on kõrgete kõlbeliste omadustega on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused Kohtunik nimetatakse ametisse eluaegsetena. Kohtunike ametisse nimetamine:
vastu võtnud Inglise parlament, ka common lawm, mis põhineb varasematel kohtulahenditel. Samalaadse probleemi lahendamisel on varasem otsus asja arutavale kohtule kohustuslik just nagu Eesti Vabariigi I ja II astme kohtutele kohustuslik Riigikohtu seisukoht mõne asja 27 lahendamisel. Kahe süsteemi vahel on ülisuured erinevused ka kohtukorralduse osas.Kui Eesti tunneb maa-, linna-, haldus-, ringkonnakohtuid ja Riigikohut, siis Inglismaa kohtusüsteemi kuuluvad 1) tsiviilasjade arutamiseks - maakonnakohtud I aste; - kõrgem kohus II aste, - Lordide Koda III aste; ja 2) kriminaalasjade arutamisel: rahukohtud I aste kergemate kriminaalasjade puhuks kuninglik kohus raskemate kriminaalasjade jaoks I astme kohus; apellatsioonikohus II astme kohus, kaebusi ei lahendata seaduse sisuliselt poolelt; Lordide Koda III astme kohus.
kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kolm ringkonnakohut asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb üheteistkümnest liikmest: kuus kohtunikku (igast kohtuastmest kaks), kaks Riigikogu liiget, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja advokatuuri esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavatele otsustele kohtute
õigusliku aluseta. PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 ● kohus vs Riigikogu Põhiseaduse järelvalve ja selle piirid (kohus jätab seaduse kohaldamata, kui vastuolus põhiseadusega) Kas kohtul on üldse selline pädevus jätta kehtiv seadus kohaldamata? Kohus vs täitevvõim Justiitsministeerium haldab haldus- ja ringkonnakohtuid, riigikohus haldab end ise. Probleem: kes haldab kohtuid? Tasakaal võimude sees: Võimu konsentratsiooni keeld: Ükski üksus ei tohi enda kätte koondada nii palju võimu, et süsteem muutuks. Nt kas riigikohtul on liiga palju võimu? 5. Õiguskindlus „mängu ajal reegleid ei muudeta“ § 10 Üldiselt mõistetakse selle all korrapära ja stabiilsust. Algab sellest, et seadused avaldatakse
sotsiaaltagatised. 137. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus? Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, samuti vääritu teo eest. Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine. (KS § 88) 138. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb üheteistkümnest liikmest: kuus kohtunikku (igast kohtuastmest kaks), kaks riigikogu liiget, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja advokatuuri esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamine ülesanne on kooskõlastada ja anda arvamusi justiitsministeeriumi ette valmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavatele otsustele:
annaabi.ee 
