Tema vastuväited oleksid olnud palju usutavamad minu jaoks, kui ta oleks väljendanud oma seisukohti algusest peale piisavalt selgelt ja terviklikult. Vaatamata sellele, et kolleegiumi seisukohalt rikkus Tallinna Ringkonnakohus oluliselt kohtumenetluse norme, tehes põhjendamatuid järeldusi mitte kogudes tõendeid ja jättes tegemata ettepanekut kaebajale lisatõendite esitamiseks, olen tavakodanikuna siiski nõus nii Tallinna Halduskohtuga kui Tallinna Ringkonnakohtuga, et mingilgi viisil oleks olnud võimalik edastada kaebust. Ka arvuti olemasolu puudumine on minu jaoks veider, kuid samas ei ole mul ka teada isiku vanust, materiaalset seisu ja tõekspidamisi. Samas olen nõus ka sellega, et Maksu- ja Tolliamet toimis valesti, kui oli kaebaja suhtes rakendanud täitemenetlust, arestides pangakontod, kuid jättes seejuures kaebajat sellest teavitamata. Arvan, et MTA võiks ikka teatada säärastest otsustest asjasse puutuvaid isikuid.
maksukohustus ning määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Maksuhaldur ja ringkonnakohus on konsultatsioonilepinguid kvalifitseerinud juhatus liikme ja töölepinguteks, arvestades asjaolusid, et vaidlusaluseid teenuseid osutanud äriühingud väljastasid kaebajale arveid iga kuu ning äriühingud pakkusid kontrollival ajavahemikul teenust ainult või valdavas osas kaebajale, seega kolleegium nõustub maksuhalduri ja ringkonnakohtuga, et tehingute tegelikuks sisuks olid kaebaja ja füüsiliste isikute vahelise töö- ja juhatuse liikme suhted. Kolleegium on praktikas selgitanud, et kohaldamisel on vaja tuvastada lepingupoolte tahe saada maksueelist, mis tähendab, et kohane tehing annab kõrgema maksukoormuse. Nii maksuhaldur kui ka ringkonnakohus on leidnud, et vaidlusaluste tehingute eesmärgiks oli maksueelise saamine. Nõustudes selle arvamusega, arvab kolleegium, et praeguses asjas saab
Kollegium väitis, et tööandja peab töötajale maksma töötasuna palka ka juhul, kui tal ei ole töötajale tööd anda, v.a. juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü (TLS § 35). Ka kolleegium leidis, et lähetuses olles maksis kostja hagejale kokkulepitust vähem palka väitega, et päevaraha ei kuulu palga alla, vaid on eraldi makstav summa. Seega kolleegium nõustus selles küsimuses ringkonnakohtuga. Kolleegium nõustus kostjaga, et tööõnnetuses on süüdi mõlemad osapooled, kuid kuna kostja ei toonud enda kaitseks esile ühtegi fakti, ei saanud temalt süüd vähendada. 2.6 Kaasuses esinenud probleemid 1. Suurimaks probleemiks kaasuses olid kirjalikku taasesitamist võimaldavate dokumentide vähesus. Ainsad konkreetsed dokumendid, mis kaasuses saadaval olid, olid kostja töölepingu lõpetamisest teavitamine ning hageja nõue hüvitada töövõimetushüvitis. Muus
Ettevõtluse mõiste sisustamisel ei ole seatud tingimusi majandustegevuse ulatusele. Ringkonna- kohus ei seadnud kahtluse alla, et OÜ Vollmond tegi kontrollitaval perioodil kauba ostu ja müügi tehinguid ja tegeles seega ettevõtlusega KMS tähenduses. Seetõttu on ringkonnakohus tuvastanud, et OÜ Vollmond tegeles kontrollitud perioodil ettevõtlusega. 14 17.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et hoolimata sellest, et isiku ettevõtlusega tegelemine on tõendatud, võib isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutada, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et äriühingut kasutatakse käibemaksupettuste toimepanemiseks, ning isik ei ole suutnud seda kahtlust ümber lükata. KMS-s puudub selline alus isiku käibemaksukohustuslaste registrist kustutamiseks. Seetõttu ei saa sellisel alusel isiku
12-13 Pooled tunnistavad, et kinnistusraamatus ja notariaalses müügilepingus oli kinnistu suuruseks märgitud 907 m2. Tuvastatud asjaoludest ei tulene, et kostja I oleks lubanud lepingueelsete läbirääkimiste käigus hagejale müüa 1163 m2 suuruse kinnistu. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et puudub alus alandada hinda selle tõttu, et hageja pidas kinnistu pindala tegelikust suuremaks. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kinnistu suuruse mittevastavus aiaga piiratud maatüki suurusele ei ole käsitatav kinnistu mittevastavusena müügilepingu tingimustele. Kuigi hageja nõudis makstu tagastamist seoses hinna alandamisega, tugines ta muu hulgas sellele, et rahasumma, mida ta nõuab, kajastab turuhinna vähenemist ja kostja I poolt lepingu rikkumisega hagejale tekitatud täiendavaid kulutusi (vt käesoleva otsuse p 1). Hageja märkis hagiavalduses, et
üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses. VÕS § 305 lg 2 kohaselt ei ulatu pandiõigus asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet - Selliselt ulatub parkimise korraldaja pandiõigus VÕS § 305 lg 1 järgi ka parkimisalale paigutatud sõidukitele. Samuti nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et parkimislepingust tulenevat sõiduki teisaldamise õigust saab lugeda praegustel asjaoludel kohaseks õiguskaitsevahendiks. Ringkonnakohus on hinnanud hageja käitumist (hageja rikkus parkimislepingut korduvalt ega näidanud üles soovi oma kohustusi kostja ees täita), samuti kostja käitumist ja tema alternatiivseid mõistlikke võimalusi oma õiguste tagamiseks
Asjaolud: Rainer Vainola (hageja) hagi Harri Varepi ja Sirje Kivistiku (kostjad) vastu müügilepingu alusel saadud 34 000 euro tagastamiseks ja 1415 euro 32 sendi suuruse kahju hüvitamiseks. Hageja tahab taganeda kostjatega sõlmitud ostu-müügilepingust ja asjaõiguslepingust, sest müümisel kostjad ei teatanud, et korteriühistul lasub võlgnevus panga ees ja see läbi lasuvad ka korteril kohustused. Õiguslik probleem: RK: „Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kui lepinguesemel ilmnevad uued puudused, on ostjal õigus neile puudustele tugineda ka siis, kui varem ilmnenud puuduste alusel esitatud hagi on juba kohtu menetluses. 46 „Hagejal õigus taganemisavaldust hiljem kohtumenetluses täiendada. Oluline on aga see, et lepingust taganemise mõistliku aja hindamisel tuleb eristada algset taganemisavaldust ja selle hilisemaid täiendusi.
Ebatäpne on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole täitmiskohtunik pädev sellist taotlust lahendama ja see tuleb jätta KrMS § 202 lg-st 6 ja §-st 427^1 lähtudes läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmine on põhjendatud, kuid seda tulenevalt asjaolust, et see esitati pärast kohustuse täitmise tähtaega. (p 11) 3-1-1-3-17 (menetluse lõpetamine oportuniteediga, edasikaebepiirang ei hõlma kõiki küsimus, tsiviilhagii) 29. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et kannatanul ei olnud õigust vaidlustada maakohtu otsustust lõpetada A. Soo suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus. KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa määruskaebust esitada muu hulgas KrMS §-s 202 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale. Kannatanu esindaja leiab, et kuna kriminaalmenetlust lõpetades rikuti ilmselgelt menetlusõigust, võimaldanuks kohtupraktika ringkonnakohtul seaduses sätestatud edasikaebepiirangust kõrvale kalduda
annaabi.ee 
