Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Ringjoone kõõl on lõik, mis ühendab kaht punkti ringjoonel.
Ringjoontev6imalikudkujutisellipsid on toodud joonisel6.6, a ja b. Et tegemiston dimeetrilise teljestikuga,esineb siin kahesugusekujuga Selle teoreemigat6estatakse,et alati leidub ellipseid,kus pikempooltelga = 1,06ron koigil niisugune paralleelkiirte asendja siht,teljestiku v6rdne,ltihempooltelgaga vastav?lt b1= s' 3 Uhikupikkus,mis v6imaldabsaadakonkreetse ja b, = 0,9a. Ellipsitelgedeorienteerimiselon vabaltette antud rihikkolmikukujutise.
Ringjoon – käsuga CIRCLE, ringi kaar – käsuga ARC, ellips – käsuga ELLIPSE (kuigi liitjooneline ellips koosneb 16 ringikaare jupist), üksik täht, tekstirida jne. Objekt võib koosneda ka mitmest üksikosast – näiteks käsuga PLINE joonestatud joon võib koosneda sadadest sirglõikudest ja ringikaare juppidest, kuna hulknurgal – POLYGON – võib olla kuni 1024 üksikut serva.
Ringjoon on tasandi antud punktist mingil kindlal positiivsel kaugusel olevate selle tasandi punktide hulk.
Ringjoone joonestamiseks on vaja arvuti "ära petta". Põhimõtteliselt on siin mitmesugused võimalused, millest toome mõned näited: a) Joonestatakse käsuga DONUT (käsitleme seda koos käsuga PLINE) vajaliku raadiuse ja joone laiusega ringjoon.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ringjoone puutuja - sirge, millel on vaata slaid 6 ringjoonega ainult üks ühine punkt; Ül.1097 puutepunkt: puutuja ja ringjoone ühine punkt; Leida puutujate vaheline nurk, antud nurk risti puutepunkti tõmmatud raadiusega puutepunktidesse joonestatud raadiuste vahel 100°. NB ringjoone punktist saab tõmmata läbi mitu tekivad võrdsed täisnurksed kolmnurgad lõikajat, aga ainult ühe puutuja 100°:2=50°, 90°-50°=40°, 40° 2=80°
Ringjoone evolvendiks nim. kõveraid, mida kujundavad ringjoonel libisemata veereva puutuja kõik punktid (joon. 23). Ringjoont, millel puutuja libisemata veereb, nim. hambumise teoorias alusringjooneks.
Ringjoontele on tõmmatud ühine puutuja BC ( esimese ringjoone puutepunkt on B ja teise puutepunkt C). Leia puutuja ja ringjoonte 24 3  11 vahele jääva kujundi pindala.
Ringjoonelisest liikumisest ehk tiirlemisest saame rääkida siis, kui keha mõõtmed ja kuju pole liikumise kirjeldamisel olulised ning me võime kasutada punktmassi mudelit.
Ringjoonelisuse hälve on kotsentriliste ideaalsete ümarringide raadiuste vahe, kusjuures raadiustest moodustatud ringide vahele peab jääma mõõdetav ringjoon.
Ringjooneks nimetatakse tasandil antud punktist (ringjoone keskpunktist) jääval kaugusel (ringjoone raadius) asetsevate punktide hulka.
Ringjooneks nimetatakse tasandi niisugust punktihulka, mis asuvad ühest punktist (keskpunktist) võrdsel kaugusel(raadiuse kaugusel).
Ringjoone diameetriks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti ja mis peab läbima ringjoone keskpunkti.
Ringjoone puutuja on risti puutepunkti tõmmatud raadiusega r. Seega R ⊥ r . a) VOAB on täisnurkne kolmnurk.
Ringjoon on ilus matemaatiline objekt, millele ei ole muidugi raske leida ka päris- maailmas vastet.
Ringjoon – selliste punktide kogum, kus asuvad fikseeritud punktist teatud kaugusel olevad punktid.
Ringjoone kesknurk on nurk, mille tipp on selle ringjoone keskpunktis ja mille haarad lõikavad ringjoont.
Ringjoone sisse on joonestatud kolmnurk ABC (vt joonist), mille üheks küljeks on ringjoone diameeter.
Ringjoone diameetriks nimetatakse lõiku, mis läbib ringjoone keskpunkti ja ühendab ringjoone kaht punkti.
Ringjoone puutujal on ringjoonega üks ühine punkt .Puutuja on risti puutepunkti joonestatud raadiusega.
Ringjooneks nimetatakse niisuguste punktide hulka, mis asuvad võrdsel kaugusel ühest punktist.
Ringjoonelisel liikumisel on palju rakendusi: tsentrifuug, tsirkulatsioonpump, gaasiturbiinid, ventilaatorid.
Ringjoon – Selliste punktide hulk, mis asetseb võrdsel kaugusel ringjoone keskpunktist.
Ringjooneks nimetatakse antud punktist jääval kaugusel asetsevate punktide hulka tasandil.
Ringjoon on ellipsi erijuht, kui mõlemad fookused langevad kokku ellipsi keskpunktiga.
Ringjoonte viis – kasutatakse mõõdistamisvahenditena kahte tähist, kahte linti ja ekrit.
Ringjoon - keskkoht, kõik punktid raadiuse kaugusel ühel tasapinnal, pinnanormaal.
Ringjoon on punktide hulk, mis on ühest kindlast punktist võrdsel kaugusel.
Ringjoon on punktide hulk, mille kaugused ringjoone keskpunktist on võrdsed.
Ringjooneline liikumine – toimub siis kui keha liigub mööda ringjoonelist trajektori.
Ringjooneline liikumine - punktmassi liikumine mööda ringjoone kujulist trajektoori.
Ringjoone lõikajaks nimetatakse sirget, millel on ringjoonega kaks ühist punkti.
Ringjoone diameeter – Lõik, mis läbib kahte punkti ringjoonel ja keskpunkti.
Ringjoonega on tegeldud põhikoolis planimeetria ülesandeid lahendades.
Ringjoon - antud punktist jääval kaugusel asetsevate punktide hulk
Ringjoone puutujaks nimetatakse sirget millel on ringjoonega üks ühine punkt.
Ringjoone keskpunkt on O(4; –5) ja raadius r = 7, siis ringjoone võrrand on
Ringjooneline liikumine on erijuhus üldisest kõverjoonelisest liikumisest.
Ringjooneline liikumine - liikumine mööda ringjoone kujulist trajektoori
Ringjoone diameetriks nimetatakse lõiku, mis poolitab ringjoone.
Ringjoone puutuja on risti puutepunkti tõmmatud raadiusega.
Ringjoone pikkus on 2π A, kus A on ringjoone raadius.
Ringjoonele on telgjoonte kärpimine juba tehtud.
Ringjoonte keskpunt on samas kohas ja paikneb keha sees.
Ringjoonelist liikumist nimetatakse tihti ka tiirlemiseks.
Ringjoone magnetväli – keskel kõige tugevam.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ringjoon – Ringjoone kõik punktid asetsevad ühel ja samal kaugusel ringjoone keskpunktist. Ringjoone pikkus on tema diameetrist π (3,14) korda suurem.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ringjoon – (x – a)2 + (y – b)2 = r2 Kui a = b = 0, siis x2 + y2 = r2
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ringjoone kõõluks nimetatakse lõiku, mis ühendab ringjoone kaht punkti.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun