KORDAMISKÜSIMUSED: Inimene · I Elundkonnad 1. Nimetage 3 naha tähtsust organismis. 2. Millest koosneb ja mis tähtsused on tugielundkonnal? 3. Kirjeldage toidu liikumist seedeelundkonnas. Mis tähtsus on seedeelundkonnal? 4. Millest koosneb ringeelundkond. Nimetage 3 ringeelundkonna tähtsust. 5. Millest koosneb ja mis tähtsus on hingamiselundkonnal? 6. Millest koosneb ja mis tähtsus on erituselundkonnal? 7. Kuidas jaguneb närvisüsteem? Selgitage. 8. Nimetage meeleelundid. Mis tähtsus on meeleelunditel? 9. Nimetage 2 sisenõrenääret ja nende tähtsused. · II Inimene kui tervikorganism. 1. Kust me saame ja milleks kulutame energiat? 2. Mis juhul püsib inimesel kehakaal enam-vähem ühesugune? 3
VERERINGE Gertrud Ilsjan Kristiine Sakkool PM3A RINGEELUNDKOND Ringeelundkonna moodustavad : süda, veresooned ning nendes ringlev veri. Vereringe jaguneb kaheks: suur vereringe ehk kehavereringe ning väike vereringe ehk kopsuvereringe. SÜDA Suur vereringe algab vasakust südame vatsakesest. Sealt paisatakse hapniku rikas veri aorti. Aordist liigub veri arterite ja arterioolide kaudu kõigi kudedega seotud kapillaaride ehk juussoonte võrgustikku. Seal toimub hapniku loovutamine läbi kapillaaride seinte kudedele ning
suurtes kogustes. 18.Mis anorgaanilist ühendit on organismides kõige rohkem? Vett 19. Mis orgaanilisi ühendeid on organismides kõige rohkem? Valguühendeid 20. Millised nukleiinhapped on organismis olemas? (2 erinevat) DNA ja RNA 21. Milline on vee tähtsus organismides? Kõigi organismide peamine koostisosa on vesi. Vesi osaleb paljudes reaktsioonides (nt. fotosünteesis ja hingamises), tagab stabiilse sisekeskkonna ja ringeelundkonna (vereringe) töö. Samuti on veel meie organismis kaitseülesanne (nt. pisaravedelik) 22. Mis on järgmiste ainete põhiline tähtsus organismides: kaalium- ja naatriumioonid, kaltsiumsoolad, magneesium, raud, fosfaatrühmad? K ja Na reguleerivad organismi veesisaldust, kindlustavad transpordi raku taseme, osalevad närviimpulsi moodustumises, vere rakkude tsütoplasmas. Ca osaleb vere hüübimises, lihaste töös, annab luudele tugevust
Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · jäsemete liigutamine · vererõhk kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks, pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist. Veresuhkrusisalduse kontroll Tavalistes tingimustes saab meie organism suurema osa energiast glükoosi lagundades. Verre jõuab glükoos: · toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel; · glükogeeni lagundamisel. Glükogeen on polüsahhariidist varuaine, mida sünteesitakse organismis
2. Tähtsaim anorgaaniline ühend kehas on vesi, selle ülesanded on: · täidab raku sisemuse (tsütoplasma, raku vaheruum) · taimedel lähteaine fotosünteesiks · hea lahusti · tagab raku siserõhu · temperatuuri regulatsioon (higistamine · osaleb loomade paljunemises · kaitseülesanne (pisaravedelik, liigesevõie) · ringeelundkonna töös (veri, koemahlad) 3. Sahhariidid ehk süsivesikud taimede tähtsaim ehitusmaterjal (7590%) Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid glükoos e viinamarjasuhkur sahharoos e roosuhkur, tselluloos - looduses levinuim peamine energiaallikas polüsahhariid, taimede vartes
Vee funktsioonid organismide tasandil : dil · 1. Kaitse ülekuumenemise eest. Loomadel higistamine, taimedel t transpiratsioon i ti · 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) · 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja 3 Vesi kindlustab organismisisese transpordi (taimedes tõusev ja laskuv vool, loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). · 4. Kaitsefunktsioon a)Pisarvedelik tekib 35 ml öp b)Sülg tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. · 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. · 6. Areng nii eoste kui seemnetega vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas või
SELLEKS TAGATAKSE GAASIVAHETUS, MIS VARUSTAB KUDESID HAPNIKUGA JA EEMALDAB KEHAST OKSÜDEERUMISEL TEKKIVA SÜSIHAPPEGAASI. HINGAMISELUNDKONNA HULKA KUULUVAD HINGAMISTEED, MIDA MÖÖDA ÕHK LIIGUB, JA KOPSUD, KUS TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL. HAPNIK JA SÜSIHAPPEGAAS SAAVAD RAKUMEMBRAANE LÄBIDA VAID VEES LAHUSTUNULT, MISTÕTTU ON KOPSU PIND ALATI NIISKE NING HINGAMISEGA KAASNEB VEEKADU. RINGEELUNDKOND TRANSPORDIB KEHAS AINEID. RINGEELUNDKONNA MOODUSTAVAD VERI, VERESOONED JA SÜDA. VERE LIIKUMISE PEAMINE EESMÄRK ON TAGADA AINETE KIIRE TRANSPORT KEHAOSADE VAHEL, MILLE KAUGUSTE TÕTTU ON DIFUSIOON EBAPIISAV VÕI AEGLANE. RINGEELUNDKOND OSALEB HINGAMISGAASIDE TRANSPORDIS, TOITANETE TRANSPORDIS, AINEVAHETUSE JÄÄKPRODUKTIDE TRANSPORDIS, HORMOONIDE TRANSPORDIS, ORGANISMI SOOJUSREGULATSIOONIS JA JÕU EDASIKANDMISES. ERITUSELUNDKOND EEMALDAB KEHSTA MITTEVAJALIKKE AINEID
· Liigi tasandil (eristumine populatsioonideks, rassideks) · Ökosüsteemi tasandil (eristumine elus ja eluta osaks) 2. Pidevalt suurem seostatud · Üherakulisuse puhul: tsütoplasma, ATP, toit-ja jääkained · Hulkraksed: suurem seostatus läbi rakkudevaheliste kontaktide, läbi hormoonide, läbi närvisüsteemi, läbi ringeelundkonna 3. Suureneb organismide mõju keskkonnale. Näiteks: taimed mõjutavad gaasireziimi (FS ja hingamine), veereziimi (vee imamine juurtega, vee aurumine lehtedest), anorgaanilise ja orgaanilise aine vahekorda (toiteelementide omastamine mullast, orgaaniliste osade lagunemine), mikrokliima muutmine (temperatuuri muutused, niiskusreziimi muutmine) 4. Tõuseb sõltumatuse määr keskkonnast. Näiteks: kalad saavad elada vaid vees,
teistele emotsioonidele. Adrenaliin on hormoon, mis valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine; · jäsemete liigutamine · vererõhk kui vererõhk tõuseb liialt kõrgeks, pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist. Veresuhkrusisalduse Tavalistes tingimustes saab meie organism suurema osa energiast kontroll glükoosi lagundades. Verre jõuab glükoos: · toidus sisalduvate süsivesikute seedimisel; · glükogeeni lagundamisel. Glükogeen on polüsahhariidist varuaine, mida sünteesitakse organismis siis, kui glükoosi on kehas liiga
oksüdeerumisel hingamisteed, mida mööda õhk liigub, ja kopsud, tekkiva kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Kopsu süsihappegaasi pind, mille vahendusel gaasivahetus toimub, on väljutamine niiske, kuna O2 ja CO2 ei saa läbida rakumembraa- ne gaasilises olekus, vaid vees lahustunult. Ringeelundkond Ainete kiire Ringeelundkonna moodustavad veri, veresooned, transport mida mööda vedelik liigub ja verd liikuma panev kehaosade vahel, pump – süda. mille Ringeelundkond osaleb: omavahelise 1. Hingamisgaaside transpordis kauguse tõttu hingamisorganitest teistesse oleks difusioon elundkondadesse ja tagasi ebapiisav või 2
Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata toidu osakesed kogutakse jämesoolde, kust need päraku kaudu organismist eemaldatakse. Hingamiselundkond: hingamiselundkonna ülesandeks on gaasivahetus organismis kudede pidev varustamine hapnikuga. Hingamiselundkonda kuuluvad hingamisteed, mida mööda õhk liigub(suuõõs, nina, hingetoru, kõri) ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringeelundkond: selle ülesandeks on transportida kehas ained. Ringeelundkonna moodustavad veri, veresooned, mida mööda vedelik liigub, verd liikuma panev pump- süda. Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel, mille kauguse tõttu üksteisest oleks difusioon ebapiisav või liialt aeglane. Ringeelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; ainevahetuse jääkproduktide transpordis
e.) 12 sõrmik seal lagunevad rasvad maksas eritunud sapi toimel. Pankreasest e kõhunäärest läheb 12 sõrmikusse nõre, mis sisaldab nt insuliini. f.) peensool tekkinud ühendite imendumine verre, nt: aminohapped g.) pimesool h.) jämesool vee tagasi imendumine ning bakterite lisandumine - hingamiselundkond. Varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. - ringeelundkond. Transpordib kehas aineid. Ringeelundkonna moodustavad: 1.)veri; 2.) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3.)verd liikuma panev pump süda. - erituselundkond. Eemaldab kest mittevajalikud ained. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eristamises ka
Kui süsihappegaasi sisaldus veres langeb, saadetakse südamesse signaalid, mis alandavad südame löögisagedust. · Südame tööd kontrollib ka hormoon adrenaliin. Adrenaliin ehk stressihormoon valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on südame löögisageduse tõstmine. · Kui vererõhk tõuseb liiga kõrgele , pidurdatakse südame löögisagedust, et vältida ringeelundkonna kahjustumist. Veresuhkrusisalduse kontroll toimub klassikalisel negatiivse tagasiside meetodil. · Kui glükoosi tase veres muutub liiga kõrgeks , vabastavad kõhunäärme rakud insuliini. Insuliin jõuab vere kaudu kõikide rakkudeni. Ta aktiveerib rakumembraanis olevad transportvalgud, võimaldades glükoosil rakku siseneda. Insuliin aktiveerib ka rakkudes olevad ensüümid, mis muudavad glükoosi glükogeeniks. Nii langeb glükoosi hulk veres.
Funktsioonid organismi tasandil: Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1
Funktsioonid organismi tasandil: Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1
Funktsioonid organismi tasandil: · Kaitseb ülekuumenemise eest. Iga pinna, millelt aurumine toimub, temperatuur langeb. Nt taimedel transpiratsioon (aurumine läbi õhulõhede), loomadel higistamine (lehm ninapeegliga, siga kärsaga, kass ja koer käpaaluse päkaga). · Vee sisaldus määrab ära üldise ainevahetuse intensiivsuse. 2 põhjust: 1. Reaktsioon keskkonna veega; 2. Vesi, kui ringeelundkonna stabiliseerimise faktor. Näited: inimese 3-s arengukuu, lootes vett 95% sündides u 76% 1a laps u 70% 5-10a laps u 65-70% täiskasvanu 60-65% vananedes vee sisaldus väheneb, aga väheneb rakuväline ja luukudede veesisaldus. Kaasneb ainevahetuse aeglustumine ja turgori vähenemine. · Osaleb hüdrostaatilise skeleti tekkes. Omane nt solkmetele. Kehaõõs on täidetud vedelikuga, mis annab jehale kindla kuju.
Vee aurumine õhulõhedest (transpiratsioon), loomade kaitsmine ülekuumenemise eest higistamine (peale vaalaliste higistavad kõik imetajad). Kassidel on higinäärmed käppade all, sigadel kärsal, üle kogu keha higistavad inimesed ja hobused olid vist. Lõõtsutamine nt koerad (koera higistamine ei jahuta keha, higinäärmed käppade all) 2. Keha toes. Surve all olev vedelik annab kehale kuju. Eriti näha ussidel nt vihmaussidel. 3. Ringeelundkonna töö. Loomades vere- ja lümfiringe. Taimedes elundkondi pole, kuid transpordi eest vastutab tõusev- ja laskuv vool. 4. Kaitse keemiliste mõjutuste eest. Keemile ühendi lahjendamine ja väljauhtumine. Nt pisarvedelik, fütonsiinid vms sibul, sülje eritamine. 5. Viljastumine ja areng. Viljastumine toimub vees või vett sisaldavas limas. Areng toimub
konnale; y võrdleb sile-, vööt- ja südamelihaste ehitust ja talitlust; y tunneb mikropreparaatidel, fotodel ja joonistel ära vöötlihaskoe, silelihaskoe ja luukoe; y selgitab luumurru ja lihase venituse või -rebendi korral esmaabi andmise põhimõtteid; y analüüsib diagrammidel ja tabelites esitatud infot luude koostise ja inimese vanuse vahe- listest seostest; y koostab ja analüüsib jooniseid ja skeeme südame ja vereringe ehitusest ning selgitab nen- de alusel inimese ringeelundkonna tööd; y analüüsib südame kodade ja vatsakeste ning suure ja väikese vereringe arterite, veenide ja kapillaaride rolli vereringe ülesannete täitmisel; y seostab arterite, veenide ja kapillaaride ehitusliku eripära nende talitlusega; y selgitab vere koostisosade ülesandeid ainete transpordis, immuunsuse tagamisel ning vi- gastuste paranemisel; y võrdleb südame ja vereringe ehitust ning ülesandeid inimesel ja teistel selgroogsetel loo- madel;
TRANSPIRATSIOON - vee aurumine läbi taime õhulõhede. Loomad kaitsevad end higistamisega. Kõik imetajad higistavad, kuid peamine on see hobustel ja inimestel. Teistel loomadel on see vähem tähtis. (täiskasvanu higistab rahuolekus päevas 0,5l) higi = vesi, soolad, kusiaine) 2. Piisav veesisaldus kindlustab organismi normaalse kuju. (taimed närbuvad, inimesed lähevad kortsu) 3. Vesi kindlustab organismisisese transpordi. (taimedes tõusev ja laskuv vool. loomadel ringeelundkonna abil(vereringe). 4. Kaitsefunktsioon - a)Pisarvedelik - tekib 3-5 ml ööpäevas ja niisutab ja puhastab silma) b)Sülg - tapab baktereid, ebameeldiv maitse kutsub esile süljeeritust. c) liigesevõie kaitseb liigest liigse hõõrdumise eest. 5. Vesikeskkonnas toimuv viljastumine ja organismide esmane areng. (kehaväline = kaladel, kehasisene = limakeskkonnas) 6. Areng = Nii eoste kui seemnete areng vajab vett. loomorganismidel : a)areng toimub organismiväliselt vesikeskkonnas
Varustab organismi hapnikuga. Energia saadakse rasvade, süsivesikute, valkude jm oksüdeerumisel. Selleks tagab hingamiselund kond gaasivahetuse- kudede pideva varustamise hapnikuga ja CO2 kehast eemaldamise. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed (mida mööda õhk liigub) ja kopsud (toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Hapnik ja CO2 ei saa läbida rakumembraane gaasiliselt, vaid lahustunult. Ringeelundkond. Transpordib kehast aineid. Ringeelundkonna moodustavad: 1) veri2)veresooned, mida mööda vedelik liigub 3) verd liikuma panev pump-süda. Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. Ringeelundkond osaleb 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganistest teistesse elundkondadesse ja tagasi 2)toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organismidesse 3) ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest
Kompenseerib raskusjõu mõju üleslükkejõuga. Joogi ja urineerimiskeskkond. Vesi osaleb meeleelundite töös, vees lahustunult tajume maitset, lõhna (kui nina limaskest on kuiv, ei tunne eriti lõhna), tänu vesilahustele tajume asukohta (poolringkanalites on vedelik), kuulmine teos konverteeritakse helivõnked veevõngeteks. Vee mõju ringeelundkonnale. Vesi on aluseks enamikele biovedelikele (veri, lümf jms), juba 2%ne vedeliku kaotus hakkab tekitama probleeme ringeelundkonna töös. Paha on kui suureneb vererakkude arv ja paralleelselt toimub vedeliku hulga vähenemine siis võib tagajärjeks olla äkksurm rahvapäraselt "veri läheb paksuks", sportlastel veredoping on paha paha, pikk ja kestev pingutus kuumas (jalgrattasport 80ndatel nt). Vesi mõjutab ainevahetuse kiirust (mida noorem inimene seda suurem vee sisaldus ja kiiem ainevahetus, lastel on veevajadus ja veeliikuvus
annaabi.ee 
