Vee Zooloogia
neerja, kahest poolmest koosneva, lupjunud kitiinist koja sisse. Koda meenutab
välimuselt ja ehituselt karpide oma: on olemas lukuköidik, tihti ka lukuhambad,
aga üksainus sulgurlihas. Jalad, nagu eelmistelgi, lehtjad; nende arv on
kahanenud. Kõnnivad jalgadega, paljud ka ujuvad teise paari tundlatega. Lõpuseid
enamasti pole. Eluviis: Mage- ja merevees, enamasti põhjas, harvem planktonis.
Vesikirbulised (Cladocera): Tillukesed. Kere enamasti peidus rindmikukilbist
tekkinud läbipaistvas, kahest poolmest koosnevas kitiinist kojas. Pea eesotsas
nokisnukk (rostrum). Liitsilmad üheks kokku sulanud. Teine paar tundlaid
hiiglasuured, nende abil ujutakse lühikeste hüpetega. Eluviis: Toituvad enamasti
jalgade abil filtreerides; mõned on röövloomad. Oluline osa magevete planktonist.
43. Põlvkondade vaheldumine ja tsüklomorfoos vesikirbulistel ja
keriloomadel miks ja kuidas?
annaabi.ee 
