Vesikirp Ehitus ~1mm pea, rindmik, tagakeha koda 5 paari jalgu 2 paari tundlaid liitsilm (22 osasilma) suu värvus Sigimine partenogenees haudetasku kuni 100 järglast sootingimused püsimunad Hingamine ja toitumine rindmikujalad lõpuskotikesed hapnik verre harjaskammikesed bakterid, vetikad, algloomad Tähtsus looduses ja muu filtreeriv loom indikaatorloom looduse aineringe osa saab püüda kahvaga Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/File:Daphnia_pulex.png (pilt) /Slide 1, 4 http://www.zbi.ee/satikad/images/r/r024.jpg (pilt) /Slide 2 http://basementbettas.files.wordpress.com/2011/06/daphniapulex.jpg (pilt) /Slide 2 http://bioweb
3. 2. Ülemvähid Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. Tema rindmikule kinnitub mitmesuguse ülesandega jäsemeid. Kolm esimest paari, lõugjalad kuuluvad veel suiste koosseisu. Järgnevad sõrgadega jäsemed, millest esimesed on suured sõrad. Viimased rindmikujalad on sõrgadeta käimise jalad. Tagakehale kinnituvad jäsemed moodustavad ujujalad. Nendest viimane, laienenud paar moodustab koos telsoniga uime. Isastel vähkidel on esimene tagakeha jalapaar muutunud torukujulisteks nn sugujalgadeks. Kümnejalalised vähid jaotatakse elupaiga ja eluviiside järgi järgmistesse rühmadesse. · Ujuvähid on väikesed, suhteliselt saleda keha ja pikkade peente jätketega. Neid,
Selts Kümnejalgsed Decapoda Infraselts Krabilised ehk lühihännalised Brachyura Sugukond Varundiae Perekond Villkäppkrabi Eriocheir Liik Hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis Välimus Keha koosneb pearindmikust ja tagakehast. Tagakeha on redutseerunud, kõverdunud ja jääb suure pearindmiku alla. Laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad. Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks. Keha pikkus kuni 6 cm. Kehasegmente ja tagakeha katab ümar seljakilp. Isaste jalgu, eriti sõrgu, katab lopsakas karvastik. Krabi värvus varieerub kollasest pruunini, harva tuleb ette purpurseid või punaseid isendeid. Siseehitus Keha katab koorik. Tal on lüliline keha, lülilised kehajätked ja kitiinainest välisskelett. Avatud vereringe. Veri varustab kõiki kehaosi hapnikuga. Süda
Kl. mõlajalgsed (Remipedia): Tillukesed, usja kehaga, rindmik ja tagakeha üsna ühtmoodi lülistunud ja ühtmoodi jäsemetega. Ujuvad jäsemete abil sõudes. Kl. pimevähid (Cephalocarida): Tillukesed. Suur pea, jalgadega rindmik, peen jalgadeta tagakeha, lõpus kaks pikka niiti. Teine tundlate paar tagapool suud; teine alalõugade paar rindmikujalgade moodi. Kl. lõpusjalgsed (Branchiopoda): Suhteliselt lihtsa ehitusega, nagu eelmisedki: rindmikulülid pole peaga kokku kasvanud, rindmikujalad lehtjad - ühtaegu kulgemiseks, hingamiseks ja toitumiseks. Tagakeha jalgadeta. Paljudel olemas rindmikukilp. Näide: selts vesikirbulised (Cladocera). Kl. karpvähid (Ostracoda): Tillukesed vähid, kelle kogu keha on peidetud neerja, kahest poolmest koosneva, lupjunud kitiinist koja sisse. Koda meenutab välimuselt ja ehituselt karpide oma: on olemas lukuköidik, tihti ka lukuhambad, aga üksainus sulgurlihas. Jalad, nagu eelmistelgi, lehtjad; nende arv on kahanenud. Kõnnivad
(kahepoolne pantser), väikeste veekogude põhjalähedases veekihis tegutsevad vähikesed. Ülemvähid Ülemvähkide hulka kuuluvad mõõtmetelt suuremad ja keerulisema ehitusega vähid. Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. Tema rindmikule kinnitub mitmesuguse ülesandega jäsemeid. Kolm esimest paari, lõugjalad kuuluvad veel suiste koosseisu. Järgnevad sõrgadega jäsemed, millest esimesed on suured sõrad. Viimased rindmikujalad on sõrgadeta käimise jalad. Tagakehale kinnituvad jäsemed moodustavad ujujalad. Nendest viimane, laienenud paar moodustab koos telsoniga uime. Isastel vähkidel on esimene tagakeha jalapaar muutunud torukujulisteks nn sugujalgadeks. Kümnejalalised vähid jaotatakse elupaiga ja eluviiside järgi järgmistesse rühmadesse. Ujuvähid on väikesed, suhteliselt saleda keha ja pikkade peente jätketega. Neid, veekihis elavaid parvelise eluviisiga vähikesi võib nimetada üldnimega krevettideks
Jõevähi iga kehalüli kannab ühte harunenud, mitmest osast koosnevat jäsemete paari. Pea jätketest on kujunenud tundlad (antennid) ja lühemad tundlakesed (antennulad). Järgnevatest lülidest moodustuvad suised, üks paar ülalõugu ja kaks paari alalõugasid. Rindmikule kinnitub mitmesuguse ülesandega jäsemeid. Kolm esimest paari, lõugjalad kuuluvad veel suiste koosseisu. Järgnevad sõrgadega jäsemed, millest esimesed on suured sõrad. Viimased rindmikujalad on sõrgadeta käimise jalad. Tagakehale kinnituvad jäsemed moodustavad ujujalad. Nendest viimane, laienenud paar moodustab koos telsoniga uime. Isastel vähkidel on esimene tagakeha jalapaar muutunud torukujulisteks nn sugujalgadeks. Ka siseelundid on ülemvähkidel palju keerulisema ehitusega. Närvisüsteem on hästi arenenud ja koosneb peatänkudest ning kõhtmisest närviketist. Meeleelunditest esinevad neil paarilised liitsilmad (paiknevad
Kevadel kooruvad noored vähikesed elavad mõnda aega ema kehakülge kinnitunult ning seejärel alustavad iseseisvat elu. Esimesel eluaastal kestuvad noored vähikesed viis korda, hiljem, kuni elu lõpuni, kaks korda aastas. Viimastel aastatel mitmest Eesti veekogust leitud ka meile alale sissetoodud võõrliiki signaalvähki Pacifastacus leniusculus. Krabideks nimetatakse lühikese tagakehaga kümnejalalisi vähke. Nendele on iseloomulik laiovaalne pearindmik, pikad ja tugevad rindmikujalad (eesmised on arenenud võimsateks sõrgjalgadeks) ning tugevasti redutseerunud ning pearindmiku alla pööratud tagakeha. Krabid on tuntud merede rannikuloomad, kes suudavad teatud aja ka õhukeskkonnas veeta. Läänemeri on mageda veega ja sellepärast on meil krabisid vähe. Viimasel ajal on siiki mõned võõrliigid ka meie meres kohannenud. Eesti vetes elab kaks krabiliiki: hiina villkäppkrabi Eriocheir sinensis ja harrise mudakrabi, ka rändkrabi Rhithropanopeus harrisi.
annaabi.ee 
