· kasuta ainult väeosa poolt väljastatud toiduaineid; · puhasta toidunõud kohe peale söömist; · ära jäta avatud konserve lahtiselt seisma; · pane toidujäätmed selleks ettenähtud kohta; · joo ainult joogikõlblikuks tunnistatud vett. 178 ESMAABI Esmalt hoolitse eluohtlikus seisundis kannatanute eest. Eluohtlikus seisundis on kannatanu: · kellel on suur verejooks; · kes on lämbumisohus (teadvusekaotus, pea-, rindkerevigastus, mürgistus jne.). Abi vigastuskohal: · peata suur väline verejooks; · kontrolli teadvust; · vabasta hingamisteed. Esmaabi välise suure verejooksu puhul: · avalda haavale otsest survet (pilt 7.1); · pane kannatanu lamama ja tee haavale surveside (pilt 7.2- 7.4), kasutades esmalt kannatanu enda esmaabisidet; · kui verejooks ei lakka, ainult siis aseta jäsemele zgutt. Pilt 7.1 Pilt 7.2 Pilt 7.3 Pilt 7.4
Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab milliste trauma mehhanismide korral kahtlustada rindkerevigastuse võimalust, teab kuidas hinnatakse vigastuse raskust ja selle tagajärgi, teab kiirabi poolt rakendatavaid meetmeid rindkerevigastuste korral, teab milline transportimise vahend valida patsiendile. Pilt 35.1. Lõikehaav rindkeres Üldine sissejuhatus Umbes 10%-l kõigist traumaga patsientidest ja 75%-l kõigist polütraumaga patsientidest esineb rindkerevigastus, kusjuures 50% surmaga lõppevatest õnnetustest on seotud rindkeretraumaga. Rindkerevigastusega kaasnevat kaelavigastust esineb harvem. Kui on tegu vägivalla kasutamisega teis(t)e poolt või iseenda kallal (suitsiidikatsed), tuleb sageli arvestada penetreerivate vigastusega. Rindkeretrauma letaalsuseks märgitakse kirjanduses 62%, 495 penetreeriva südamevigastuse letaalsuseks 88%. Rindkeretraumade korral on kuni 20% juhtudest paralleelselt haaratud ka kõhu piirkond.
annaabi.ee 
