( pulsilöökide järgi võimalik lugeda südame kokkutõmmete arvu) Sfügmogrammiga on võimalik pulsilaine registreerida. 16.Vereringe kapillaarides- Toimub ainevahetus vere ja kudede vahel.•Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaare• Kehalisel tööl suletud kapillaarid avanevad ja kohalik verevool suureneb - tööpuhune hüpereemia • Arterio- venoossed anostomoosid 17.Vereringe veenides- veenides surutakse verd edasi raskustungi toimel, tagasivoolu takistavad klapid. Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Rindkere imav toime soodustab liikumist -rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumise suurtes veenides - sissehingamisel rõhk langeb alla atm. Rõhu, väljahingamisel tõuseb 2-5 mm Hg.Lihaspump - lihaskontraktsioonide korral surutakses verd veenidest välja . 18. Kopsuvereringe- Kopsuvereringe ehk väike verering on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna
verekapilaaridest läbi minna, tekib verepais. Kapilaarvõrkustik anostomoos. Viivad osa verd otseteid pidi kapilaarvõrkustikku. Arteriaalse ja venoosne vereringe vahe. Vereringe veenides. Rõhku enam ei ole, mis verd südame poole edasi pumpab. Surutakse verd edasi raskustungi toimel. Surub vere koguaeg edasi. Veenides on olemas klapid, mis lasevad liikuda ainult ühes suunas. Vereliikumisele on soodustav tegevus hingamispump. Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Hingamine põhjustab rõhu muutusi rindkeres, mille tulemusena venoosnes süsteemis imatakse kogu aeg üles. Lihaspump. Veenides surutakse verd kogu aeg edasi. Kui see äkki lõppeb, siis tagasivool südamesse langeb järsku, võib tekkida minestus. Et ei tekiks ajuverevarustus häiret. Vereringe väikeses vereringes. Mahtuvus on suur. Veresooned on hästi elastsed. On hästi varustatud otseteed. Lümfivereringe. Vereringe abistav süsteem, reguleerib veremahtu
annaabi.ee 
